Grigori Rasputin
Fjodorovnaga omandas Rasputin mõningase mõjuvõimu ka keisri poolt
vastuvõetavatele otsustele riigivalitsemises ning keisri poolt ainuisikulisest riiklikele
kõrgematele ametikohtadele määramisel. [2],[3]
.
Surm
Rasputin oli saavutanud tsaaripere täieliku toetuse, ning ta tundus hakkavat aina enam
poliitikasse sekkuma. Vene eliidi seas tekkis Rasputini suhtes tugev vastumeelsus, ning
arvati et Rasputin hukatab nii tsaariperekonna kui ka riigi. Teda süüdistati ketserluses ja
liiderlikkuses, aga kuna tal oli olemas tsaaripere absoluutne toetus ei kõigutanud need
süüdistused tema võimupositsiooni. Monarhia päästmiseks korraldasid mõned
aristokraadid Rasputinile atendaadi. Legendi järgi 16. detsembril 1916 otsustati
Rasputin kõrvaldada. Kõigepealt kutsusid Feliks Jusopof, Dmitri Pavlovits ja Vladimir