Eesti keele ajalugu ja murded
pääse-, rippu-, kukku-, lenda-, lange-, lõppe-, viska-)
Omatüved: liivi-soome tüved
(~400–500 tüve)
• somaatiline (kihv, mokk, pugu, puus)
• loodus (küngas, laid, loik, nõlv, nõmm, susi,
hakk, kakk, luik, part, ronk, koger, nõges, lill,
tõru)
• toit, toidu valmistamine (kali, sai, peerg, tahm)
• elu-olu (tanu, rätt, järg : järi, reha, käi, tõbi)
• ühiskond (peig, kubjas)
• verbid (närtsi-, pigista-, huilga-, vulise-, irise-,
kurta-)
Omatüved: eesti ja tundmatut
päritolu tüved (~1100 tüve)
• somaatilised (piht, song, tuhar, ila, molu, lõust)
• loodus (kesv, räni, luide, lubi, maran, mutt, siug,
kähr, kaan, kulles)
• toit, tuli (läita-, lõss, vadak)
• elu-olu (ürp, kangas, lasn)
• omadussõnad (mahe, mõru, leige, lääge, nadi,
niiske, peps, pentsik, ruuge, lõtv)
• verbid (hiili-, roni-, hoova-, konuta-, kärva-, loopi-,