M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat
valgesse uttu. Mul polnud enam aimugi, kuhu ma kihutasin.
Parem mitte sõuda, mõtlesin, muidu lendad kaldasse või mõne leete vastu või kes teab
kuhu. Istusin liikumat ult ja vesi kandis mind; aga kangesti erutav on sihukesel juhul
istuda, käed süles. Huikasin ja kuulatasin. Kuulsin üsna kauget huiget, ja mu meeleolu
paranes. Sõudsin ses suunas, teravasti kuulates, kas huige veel kord kostab. Kui ma huiget
jälle kuulsin, teadsin, et ma ei liikunud huike suunas, vaid paremale poole huikest
mööda. Ja kui ma huiget siis jälle kuulsin, liikusin vasemale poole huikest mööda, -- ja
ilma et ma oleksin
1 Osariigid, kus enam orjapidamist ei olnud.
293
sugugi lähemale jõudnud, sest tiirlesin ringi siia-sinna, huikaja aga liikus aina otse edasi.
Oleksin soovinud, et Jim, see eesel, oleks taibanud tinapanni taguda -- ja
vahetpidamatult taguda! --, aga ta ei taibanud, ja vaikus huigete vahel ajas mu segadusse.
Noh, möllasin edasi, ja äkki kuulsin huiget enda taga