M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat
kaebavad rahurikkumise pärast. Poisid kõnelesid vähe ja ainult sosinal, sest aeg, koht ja
valitsev pühalikkus ning vaikus mõjusid neisse rõhuvalt. Nad leidsid värske mullakünka, mida
olid otsinud, ja seadsid end sisse kolme jalaka varjus, mis kasvasid kobaras paari sammu
kaugusel
hauast.
Nad ootasid vaikides oma arust kaua aega. Öökulli kauge huikamine oli ainus hääl, mis segas
surmavai-
64
kust. Tomi mõtted muutusid rusuvaks. Ta pidi juttu algatama. Niisfis ütles ta sosinal:
«Hucky, kas sa usud, et surnutele meie siinolek meeldib?»
Huckleberry sosistas:
«Tahaksin seda ise ka teada. Siin on kuidagi kole pühalik, kas pole?»
«Vean kihla, et on.»
Järgnes kaunis pikk vaikus, mille kestel poisid endamisi seda küsimust arutasid. Siis sosistas
Tom:
«Kuule, Hucky, mis sa arvad, kas Hoss Williams kuuleb meie juttu?»
«Muidugi kuuleb. Vähemalt tema vaim kuuleb.»
Viivu pärast ütles Tom:
«Oleksin pidanud mister Williams ütlema. Kuid ma ei mõelnud midagi halba