Mis on pneumokokk? · Ladinakeelne nimetus - Streptococcus pneumoniae · Gram-positiivne kaksikkerabakter · Avastasid sõjaväearst dr.George Miller Sternberg ning prantsuse keemik ja mikrobioloog Louis Pasteur. Kus võib leiduda pneumokokke? · Täiskasvanute (510%) kui ka laste (2040%) ninaneelus. · Inimeselt inimesele - kas otsesel kokkupuutel limaskesta sekreediga või piisknakkuse teel. · Loomad või putukad bakteri kandjaks ega levitajaks ei ole. Pneumokokk-infektsioonid · Puuduvad ealised piirid. · Sagedamini haigestuvad väikelapsed ja eakad inimesed. · Haiguse tekke riskigrupp - lapsed, kes viibivad sageli samas ruumis teiste lastega. · Haigused on raske kuluga ja võivad viia tõsiste tagajärgedeni. · Infektsioonid on probleemiks nii arenenud kui ka arengumaades. ...
Seal oli ka teine p�drakari. Nende juht hakkas kohe kamandama nagu tavaliselt. K�ik kulges nagu eelmistel aastatel. See Nikkole ei meeldinud. Ta arvas, et peaks olema ka midagi uut. Niisiis palus Nikko oma emal jutustada lugu. Ta ema oli n�us ning juba alustas:"Kord ennemuistsel aal elasid..." Siis aga Nikko katkestas teda:"Jutusta mulle palun isast!" Ema vaikis. Ta ei r��kinud sellest just palju. Siiski oli v�ike p�der �htteist teada saanud. N�iteks seda, et Nikko isa on Hirmum�gede taga. Nimi olevat sellep�rast selline, et hundid, karud ja isegi n�iad seal pesitsevad. N�idadesse Nikko ei uskunud. V�ike p�drapoiss oli mitugi korda kavatsenud l�bi Hirmum�gede koopa minna. Ikka isa vaatama. J�udis k�tte ��. K�ik peale Nikko uinusid. V�ikesel p�dral polnud und. Tal tuli m�tte minna isa juurde. Ja kuna ta sel �htul eriti julge oli, l�kski.
teda siiski parkides ja aedades, kus võib leida üle kuuekümne liigi. Looduslikult kasvab Eestis (peamiselt lääneosas) kümmekond liiki. Mõned neist on aga tekkinud Eestis ja levinud ka ainult siin pole kusagil mujal maailmas. Sellised on näiteks saaremaa viirpuu ja viidumäe viirpuu. Tavalisem on Eestis harilik viirpuu. Enamasti kasvavad kõik viirpuud kas valgusküllasel aasal või salumetsa serval. Siiski on selle mitmekesise ja kiiresti muutuva perekonna liikidel ka ühtteist ühist. Kõigil neil on korrapärased viie kroonlehega õied. Neil õitel aga on alati üsna ebameeldiv lõhn. Viljaks on õunvili, millel on lihakas kest. Vahel on see söödav, kuid mõnikord õhuke ja mõru. Hariliku viirpuu viljad on suured ja veidi jahuse maitsega, seetõttu on talle rahva poolt ka jahumarjapuu nimeks antud. Need marjad on kasutamist leidnud kosutava söögipoolisena, aga ka ravimina. Ravimiseks sobivad sama hästi ka õied. Need mõjuvad eelkõige südamele
annaabi.ee 
