HTML

HTML-KEELE LEVAADE WWW (World Wide Web) ehk veebi poolt teenindatavad tekstid on spetsiaalses HTML -keeles (HyperText Markup Language) kirjutatud dokumendid - lhtetekstid (Source), mis sisaldavad HTML-keele koode. HTML-keele pealesandeks on kirjeldada teksti struktuuri nii, et spetsiaalne vaatlusprogramm e. brauser (Netscape Navigator, Internet Explorer) sellest aru saaks ja soovitud kujul ekraanile tooks. HTML-dokumente vib koostada: Kirjutada tekstiredaktori abil lhtetekst (koos HTML-koodidega). Soovitatav on kasutada Notepad-i. Tekstiredaktoritel (MS Word) on olemas HTML-konverterid, mis vimaldavad dokumente HTML-kujul salvestada (Save As HTML ...). Veebiredaktorid (niteks Netscape Composer, Microsoft Frontpage) vimaldavad HTML-tekstide tegemist ilma HTML-keele koode tundmata. HTML-koodide tundmine on ka redaktorite ja konverterite kasutamisel siiski vajalik, kuna see teeb vimalike vigade parandamise tunduvalt lihtsamaks. HTML-kee...

HTML programmeerimine

1. tund Kirjeldus: Sissejuhatus HTMLi, käsud: html, title, body, h1, br, a href. Tunnitöö failid leht.html Viited: W3Schools.com ­ Abimaterjal (värvid, koodinäidised, nõuanded) NETI.ee ja Google.com Internetileheküljed koosnevad HTML koodist. HTML kood kirjeldab, kuidas lehekülg brauseris peab välja nägema. HTML koodiga määratakse, kus asuvad lehel pildid, tekst, viited teistele lehtedele ja palju muud. Internetilehtede faililaiendiks on .html või .htm. Lihtsam ja kiirem on teha internetilehekülgi, kasutades graafilisi kasutajaliideseid. Näiteks Dreamweaver, Frontpage, Mozilla ja muud programmid, mis kirjutavad koodi ise. Kasutajal jääb lisada vaid tekst, pildid. Teine viis lehtede tegemiseks oleks käsitsi kirjutada HTML kood. Sobilikud programmid selleks on näiteks Windowsi Notepad, Notepad2, Editplus, Wordpad (mitte Word) jpm. Allpool on toodud tunnitöö leht.html sisu koos kommentaaridega. ...

Html Raamide lisamine

Raamid Raamid (frames) ­ kujutavad endast sõltumatut akende rühma. Nende abil on päris lihtne teha visuaalselt keerulisi dokumente. Element, mille abil saab luua mitmest aknast koosnevat süsteemi, on . Atribuudid · rows=... saab anda akende suuruse ridade kaupa n% ridade arvust või pixelites. · cols=... saab anda akende suuruse veergude kaupa n% veergude arvust või pixelites. · frameborder=... saab määrata, kas akendele raamid tehakse või mitte. (yes, no) · bordercolor=... saab määrata akna raami värvi. Element kirjeldab akna sisu. Atribuudid · src=... viitab akna sisuks olevale URL'ile. · name=... abil saab anda aknale nime, millele see URL väljastatakse. · scrolling= NO teeb akna mitte scrollitavaks. Näide 1. Kasutades eelpool kirjeldatud elemente ja atribuute teeme järgmise lehekülje: Vasak osa ...

Kliendipoolse JavaScript'i lühikonspekt

1 Kliendipoolse JavaScript'i lühikonspekt Sissejuhatus JavaScript'i ................................................................................................1 1. JavaScript'i olemus ................................................................................................1 2. JavaScript'i versioonid ...........................................................................................3 Tuum-JavaScript ...........................................................................................................3 1. Leksikaalne ehitus .................................................................................................3 2. Andmetüübid .........................................................................................................4 3. Muutujad .....................................................

Freespink

Freespink Freespink T 210 Tehnilised andmed: - Töölaua mõõtmed 1000 x 680 mm. - Spindli kasulik töökõrgus läbimõõdu 30-35 mm juures 140 mm. - Spindli kasulik töökõrgus läbimõõdu 40-50 mm juures 160 mm. - Spindli pöörlemise kiirus 1500-3000-4500-6000-9000 r.p.m. - Maksimaalse tera mõõtmed töölauas 320 x 90 mm. - Motori võimsus 5,5 hp (4 kw) - Seadme netokaal 410 kg. - Seadme müratase CE standardi 848-1 järgi 73,4 db (A) Standard varustus: - Motoriseeritud freesüksuse tõstmine, sammuga 0,1 mm iga impulsi kohta. - Manuaalne täht-kolmnurk käivitus. - Reguleeritav spindlikate (tera max dia. 250 mm.) - 1 kiirusaste, 1500 rpm, lihvimiseks. - Turvakate - "CE" standarditele vstav, koos isepidurduva mootoriga. - Spindli pöörlemiskiiruse indikaator. - Spindli kõrguse digitaalne näidik. - Elektri valmidusega toituri jaoks. - 2 äratõmbe ava dimeetriga 120 mmhttp://www.puidumasin.ee/et/freesmasinad/25-freespink-t-210.h...

Veebistuudium arendus ASP.NET

parasjagu vajalikke lehti. Enne lehtede omavahelist sidumist tuleb aga need kõigepealt valmis teha ­ siis on mugavam teada anda, kust kuhu liigelda saab. Siin näites lisame peokuulutuse kõrvale lehe, kus kirjas, mille eest keegi korralduse juures vastutab. Ehk siis taas Solution Exploreris rakenduse kausta juures parem hiireklõps, sealt uus HTML-leht, mil nimeks vastutajad.html. Osa kujundust on mugav disainivaates teha. Et tulemuseks aga HTML-kood, siis ei saa disainivaates teha midagi sellist, mida otse koodi sisse kirjutada ei saa. Vastupidi aga küll. Üheks selliseks mooduseks on definitsiooniloend ­ sõna ja tema seletus. Ehk siin on sõna ehk definitsiooni rollis klassi number, selgituseks aga nende roll peol. Kogu selle loo ülesmärkimiseks on vaja kolme eri HTML-käsklust. Käsk dl ehk definition list teatab, et nüüd loetelu algab, nüüd lõpeb. Definition term ehk dt märgib seletatava termini, dd ehk definition

Txt - Html Tabeli loomine

Tabeli loomine Tabel paikneb tagide

... vahel. Element ... - määrab tabeli rea. Element ... - määrab tabeli lahtri. Näide 1. Loome HTML - dokumendis järgmise tabeli: Lahter 1 Lahter 2 Lahter 3 Lahter 4 Kirjutame HTML ­ koodis:

Lahter 1	Lahter 2
Lahter 3	Lahter 4

See tabel näeb välja niimoodi: Lahter 1 Lahter 2 Lahter 3 Lahter 4 Nagu näeme tabelil puuduvad äärised. Ääriste lisamiseks on vaja kasutada elemendi jaoks kaks atribuuti : border = ... - määrab tabeli äärejoonte jämeduse; cellspacing = ... - määrab...

40

doc

Javascript objektid,näited

Steve Mägi A-08 13.03.2014 PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Arvutiteenindus A-08 Steve Mägi Javascript (Objektid, Sisseehitatud objektid, Html dom objektid, sündmused, näited) Juhendaja: Sander Mets Pärnu 2009 1 Steve Mägi A-08 13.03.2014 Sisukord Javascripti keele objektid.....................................................................................................6 Objekt MATH...........................................................................................

Informaatika → Informaatika

55 allalaadimist

46

doc

Arvuti tark- ja riistvara

Arvuti tark- ja riistvara Arvuti (PC, raal, kompuuter ...) on kahest osast koosnev süsteem, mis on määratud info töötlemiseks. Arvuti osad on: · tarkvara (software) kõik arvutis infot töötlevad programmid · riistvara (hardware) -nn. "käegakatsutav" osa : monitor, hiir, korpus jms ... Riistvara liigitakse otstarbe põhjal *sisendseadmed -> nendega sisestatakse andmed arvutisse klaviatuur, hiir, skänner, mikrofon *väljundseadmed -> nende kaudu väljastatakse andmed monitor/kuvar, printer, valjuhääldid *töötlusseadmeteks -> paiknevad tavaliselt arvuti korpuses ja tegelevad info töötlemisega keskseade, välismälud Töötlemine = mingi programmi täitmine Arvuti korpusest väljaspool paiknevaid seadmeid, mis on arvutiga mingil moel ühendatud ja mis on võimelised sellega suhtlema, nimetatakse arvuti välisseadmeteks. Ülesanne: 1. usb juhe 2. printer ...

Informaatika → Arvuti õpetus

57 allalaadimist

6

doc

WWW - ülemaailmne teabevõrk

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut IRT3930, Side Õppeaine................................................................................................................ /kood, nimetus/ WWW ­ ülemaailmne teabevõrk Laboratoorse töö.................................................................................................... .................................................................................................... /töö nimetus/ Aruanne Eero Ringmäe Täitja...................................................

Informaatika → Side

47 allalaadimist

238

docx

PHP ALUSED RAAMAT

01 - PHP - Sissejuhatus Antud moodul on järgmine samm veebitehnoloogia õppimisel pärast HTML5 ja CSS3 õppimist. Siin õpime kuidas puuta koduleht PHP ja MySQL abil dünaamiliseks. Antud kursuse puhul olen aluseks võtnud vanema php kursuse, mis pärineb aastast 2009 ning oli toetatud e- ope.ee poolt. Et vanemast materjalist mingi jälg maha jääks, lisasin selle PDF dokumenti. Kui materjal on juba olemas, siis miks uuesti? Selle aja jooksul on tekkinud parem arusaam, kui hästi õpilased materjali omandavad ning milline võiks olla parem struktuur. Lisaks sellele tahan iga materjaliga anda kaasa kenasti esitluse ning luua videoõpetused. Kellele on kursus mõeldud? Kursuse loomisel olen eelkõige silmas pidanud oma õpilasi, kellele tuleb see kõik kenasti selgeks teha. Kuid loodan, et sellest on ka teistele kasu, kellega ma kokku otseselt ei puutu. Kursus on ülesehitatud selliselt, et üheskoos tehakse läb...

Informaatika → Informaatika

24 allalaadimist

24

doc

Мы в ответе за тех, кого приручили

- , : , : - 2013  ........................................................................................ 4 1. ...................5 1.1. .............................................................................................................. 5 2.1. / ............................................................................... 9 2.1.1. ........................................................................................... 9 3.3. /............................15 4. -..........................................16 .............................................................................................................18 KOKKUVÕTE.................................................................................. 19 , . , - . , , ....................................19 . - , 2 , , , 70% ...

Varia → Kategoriseerimata

4 allalaadimist

8

docx

Sissejuhatus informaatikasse

Kas RSA algoritm on DES algoritmi analoog? Vali üks: Jah Ei + Osaliselt Millist tarkvara arhitektuuri mudelit kasutavad erinevad Torrenti nime kandvad rakendused? Vali üks: Distributed computing Client-Server Plugin Peer-to-Peer + Millist tarkvara arhitektuuri mudelit kasutab Kazaa? 1. Peer-to-Peer + 2. Client-Server 3. Plugin 4. Distributed computing Kui RSA arvutamisel valida kasutatavateks algarvudeks 137 ja 173 (moodul 23701) ning avalikuks võtmeks 7, siis mis on sinu salajane võti? Vastus: 13367 Lahenduskäik: http://pages.csam.montclair.edu/~benham/enclabs/index.html => Shift-click here to download the Excel workbook. => Paneme: First Prime: 137 ; Second Prime: 173 ; Public key: 7 Kelle poolt on loodud tuntuim tehisintellekti test, mis on tänini kasutusel? Vali üks: Alan Turing + Alonzo Church Claude Shannon Howard Aiken Milline XML keelte perekonna liige on ettenähtud XML info kasutajale mugavamaks esitamiseks? Vali ü...

Informaatika → Sissejuhatus informaatikasse

83 allalaadimist

6

doc

Programmeerimise alused

Programmeerimise alused 13.november 2009 Henri Jeret 10 c Programmeerimisest rääkides ja sellega tegeledes peab saama lahti üldarvamusest, et arvuti on tark. Tegelikult on arvuti võrdlemisi rumal ning oskamatu. Ta küll oskab väga täpselt käsku täita, kuid seda tehes ta ei toetu enda tarkustele. Arvuti teeb vaid seda, mida programmerija on talle ette kirjutanud. Kui töödates tekib olukord, mille lahendamiseks pole talle mingeid käske antud, siis jookseb ta kokku või kuvab vastava veateate kujul: ,,Tundmatutel põhjustel...". Erinevaid programmeerimise keeli on kokku umbes 627. Selle all mõtlen peaaegu kõiki arvuti keeli. Mõned populaarsemad keeled: 1. Java ­ Java tuli ametlikult välja aastal 1995. Autor on James Gosling. Javal on nii mõndagi ühist C ja C++ keelega, kuna ta tugineb neil keeltel. Kuigi Java on hetkel kõige populaarsem keel, on tema populaarsus viimase seitsme aasta jooksum umbes 7% ...

Informaatika → Informaatika

90 allalaadimist

1

doc

HTML lühendid

HTML ­ Hypertext Markup Language ­ veebilehe kirjutamise keel, standardkood. Kirjutad veebilehele. CSS ­ Cascading Style Sheets ­ programmeerimiskeel, mis sätestab veebilehtede vormingu. Kujundad, sisustad. HTTP ­ Hypertext Transfer Protocol ­ veebilele edastusstandard. Tavakasutuses. HTTPS ­ secure, turvatud/enkrüptitud veebilehe edastus (kasutatakse pankades) FTP ­ File Transpfer Protocol ­ kasutatakse failide edastamiseks. URI ­ Uniform Resource Indentifier ­ veebilehe (või muu resurssi) unikaalne aadress/asukoht internetis. URL ­ Uniform Resource Locater, osa URI-st ­ kuidas ressurss on kättesaadav. Juhend kuidas URI leida. TCP/IP ­ Kokku Internet Protocol Suite koosneb: (standardite pakett) TCP ­ Transmission Control Protocol IP ­ Intenet Protocol IP- aadress ­ Igale võrgus osalejale antud unikaalne number. 32-bitine kood (Ipv4) ja 128- bitine (Ipv6). Võib olla staatiline (ei muutu) või dünaamiline. PNS ­ Domain Name Syste...

Informaatika → Arvuti õpetus

19 allalaadimist

6

docx

Turvaauk CVE-2014-1705

CVE-2014-1705 CVE-2014-1705 kirjeldab turvaauku, mis leiti Google JavaScript mootoris V8, mida kasutati Google Chrome enne versiooni 33.0.1750.152 OS X-il ja Linuxil ning enne versiooni 33.0.1750.154 Windowsil. V8 on avatud allikaga JavaScript mootor, mis on kirjutatud keeles C++ ja kasutatakse Google Chrome-is. See kasutab ECMAScripti ja töötab Windows XP-l ja Vistal, Mac OS X 10.5+-il ja Linux süsteemidel, mis kasutavad IA-32, ARM või MIPS protsessoreid. V8 võib töötada iseseisvalt või panna sisse ükskõik millisele C++ rakendusele. Turvaauk CVE-2014-1705 lubab välistel ründajatel lubamatult teavet avaldada, viia sisse modifikatsioone ja põhjustada memory corruption-it, ehk rakenduse jooksutamisel tekib probleem mäluga ja kui rakendus kasutab seda rikutud mälu hiljem võib programm kokku joosta või tekitada muid probleeme. Seda võib ründaja teha, et jooksutada kokku süsteemi, et kasutaja ei saaks midag...

Informaatika → Andmeturbe alused

4 allalaadimist

575

docx

Nimetu

vajalikke lehti. Enne lehtede omavahelist sidumist tuleb aga need kõigepealt valmis teha ­ siis on mugavam teada anda, kust kuhu liigelda saab. Siin näites lisame peokuulutuse kõrvale lehe, kus kirjas, mille eest keegi korralduse juures vastutab. Ehk siis taas Solution Exploreris rakenduse kausta juures parem hiireklõps, sealt uus HTML-leht, mil nimeks vastutajad.html. Osa kujundust on mugav disainivaates teha. Et tulemuseks aga HTML-kood, siis ei saa disainivaates teha midagi sellist, mida otse koodi sisse kirjutada ei saa. Vastupidi aga küll. Üheks selliseks mooduseks on definitsiooniloend ­ sõna ja tema seletus. Ehk siin on sõna ehk definitsiooni rollis klassi number, selgituseks aga nende roll peol. Kogu selle loo ülesmärkimiseks on vaja kolme eri HTML-käsklust. Käsk dl ehk definition list teatab, et nüüd loetelu algab, nüüd lõpeb. Definition term ehk dt märgib

Informaatika → Informaatika

33 allalaadimist

8

doc

Ethernetis liikuva info jälgimine ja analüüs

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Automaatikainstituut Kodutöö nr 2 aines LAP3731, Arvutivõrgud Ethernetis liikuva info jälgimine ja analüüs Eero Ringmäe 010636 LAP42 Juhendaja: Rein Paluoja, Andres Rähni Tallinn 2003 Autorideklaratsioon Käesolevaga kinnitan, et olen antud praktilise töö teostanud vastavalt eeskirjale ning iseseisvalt ja aruande koostanud omal käel. Eero Ringmäe ................................ Uuritava sessiooni valik, põhjendus Et kõik ausalt ära rääkida, pean alustama sellest, et kasutasin käesoleva kodutöö tegemiseks küll WinPcap versioon 3.0 ajurit, kuid mitte WinDumpi käsurea- keskkonda, v...

Informaatika → Arvutivõrgud

98 allalaadimist

58

docx

Lõputöö veebileht treeningute broneerimiseks

1 PÄRNU SAKSA TEHNOLOOGIAKOOL Tarkvara arendus VEEBILEHT – INFO IDAMAISE TANTSUTRUPI HESSA KOHTA JA TREENINGUTE BRONEERIMINE LÕPUTÖÖ Juhendaja: Pärnu 2013  2 Sisukord Lühendite loetelu ja sõnastik.......................................................................4 Sissejuhatus................................................................................................. 6 1.Analüüs..................................................................................................... 7 1.2 Idamaine Tantsutrupp Hessa..............................................................7 1.3 Probleemi kirjeldus.................................

Infoteadus → Andmebaasid ja infootsingud

41 allalaadimist

9

doc

Wifi (2002)

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnika teaduskond Informaatikainstituut Tarkvaratehnika õppetool Anneli Kaldamäe Wireless LAN Referaat Juhendaja: K.Allik Tallinn 2002 1 Sisukord SISUKORD...............................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS......................................................................................................................................3 WIRELESS LAN'I TÖÖPÕHIMÕTE..................................................................................................3 WLAN'I RAKENDAMISE VÕIMALUSED........................................................................................4 WLAN TOPOLOOGIAD........................................................................

Informaatika → Informaatika

93 allalaadimist

21

odt

Google Chrome

Antsla Gümnaasium Ivo Nurmetalo 10B Google Chrome Uurimustöö Juhendaja Urmas Soonvald Antsla 2012 Sisukord 1.Sissejuhatus.......................................................................................................................................3 2.Google Chrome-i Ajalugu.................................................................................................................4 2.1 Teade..........................................................................................................................................4 2.2 Avalik Vabastamine...............................................................................................................4 3.0 Arendamine.....................................................................................................................................5 3.1 Enterprise-i kasutuselevõt...

Informaatika → Algoritmid ja andmestruktuurid

11 allalaadimist

10

doc

Skriptikeeled

KONTROLLTÖÖ SKRIPTIKEELED. Põhimõtted. Plussid/miinused. Erinevad skriptikeeled. - Javascript on Netscape Communications Corporation'i poolt loodud kliendi-poolne (Client-Side) interpreteeritav objektorienteeritud programmeerimiskeel, mida kasutatakse koos HTMLiga veebilehtede koostamisel. Veebilehe laadimisel kuvab brauser selle vastavalt HTML-dokumendi tekstile ja täidab ka selles paikneva Javascripti programmi · Skriptikeele plussid 1.kiire loomistsükkel 2.lihtne õppida 3.platvormist sõltumatu 4.kompaktne ning suhteliselt kiire · Skriptikeele miinused 1.Piiratud funktsionaalsus 2.kood avalikult nähtav 3. Vähe töövahendeid Skriptikeeli on palju , kuid enimlevinud on : · JavaScript o laialtlevinud (Netscape, internet Explorer) o Loodud Java keele eeskujul Netscape firma poolt · VBScript o vähem levinud ( peamiselt ...

Informaatika → Javascript

62 allalaadimist

7

docx

Tarkvaraarenduse mustrid: Disainimustrid

Tarkvaraarenduse mustrid: Disainimustrid Tarkvaraarendus mõeldakse mustrite all peamiselt tarkvara disaini mustreid. Disaini muster on üldine taaskasutatav lahendus tavaliselt ettetulevate tarkvara disaini probleemide korral etteantud või esilekerkivas konteksti s (käsitluses). Muster pole lõplik disain, mida saaks otse teisendada algkoodiks või masinkoodiks. Ta on pigem kirjeldus või mall kuidas lahendada probleem nii, et seda saaks kasutada paljudel erinevatel juhtudel. Disainimustrid on formaliseeritud parimad praktikad, milliseid programmeerija saab kasutada teatud probleemi lahendamisel kavandades süsteeme või rakendusi. Objektorienteeritud disainimustrid näitavad tavaliselt objektide või klassidevahelisi sõltuvusi ja vastasmõjusid ilma kaasatud klasside või objektide hulgast lõplikke rakendusklasse või objekte määratlemata. Disainimustrid jaotatakse 4 peamisse gruppi: loomismustrid; ülesehituslikud, struktuursed mustrid; käitumusl...

Informaatika → Programmeerimine

3 allalaadimist

8

doc

Scriptikeeled

SKRIPTIKEELED. Põhimõtted. Plussid/miinused. Erinevad skriptikeeled: Javascript on Netscape Communications Corporation'i poolt loodud kliendi-poolne (Client- Side) interpreteeritav objektorienteeritud programmeerimiskeel, mida kasutatakse koos HTMLiga veebilehtede koostamisel. Veebilehe laadimisel kuvab brauser selle vastavalt HTML-dokumendi tekstile ja täidab ka selles paikneva Javascripti programmi. Põhimõt e on HTML vormide valideerimiseks · interaktiivsuse tõstmiseks · dünaamilisuse tõstmiseks Javascript on lihtne ja tasuta Shellscript , JavaScript, VBA Skriptikeelte plussid ­ Kiire loomistsükkel ­ Lihtne õppida ­ Platvormist sõltumatu ­ Kompaktne ning suhteliselt kiire · Skriptikeelte miinused ­ Piiratud funktsionaalsus (sisseehitatud vahendid) ­ Kood avalikult nähtav ­ Vähe töövahendeid (esialgu) JAVASCRIPT. Ajalugu. JavaScript loodi firma Netscape poolt 1995 aastal · Esmalt sai se...

Informaatika → Arvutiõpetus

45 allalaadimist

210

docx

PHP EDASIJÕUDNUD RAAMAT

01 - PHP ja MySQL - Sissejuhatus Teemad  Sissejuhatus  Mis on MySQL  Mis on SQL  Andmebaasi haldamine Sissejuhatus Millega ma nüüd jälle hakkama sain? Nimelt otsustasin vana php mooduli lüüa vähemalt kaheks ning kirjeldada iga teema täpsemalt lahti. Esimene osa peaks olema php põhikursus, kus õpime aluseid ning selles teemas nihutame latti kõrgemale ja omandame keerulisemaid asju. Näiteks õpime kuidas siduda php andmebaasiga, kuidas saada paremini läbi vormidega, mida hakata peale sessioonidega jne. Alustamegi kohe andmebaasi tutvustamisega, milleks meil seda vaja on ja kuidas andmebaasi hallata. Mis on MySQL? Niisiis, php alused mooduli alguses paigaldasime arvutisse WAMP serveri, mis paigaldas meie arvutisse Apache veebiserveri, MySQL andmebaasi ja Php mooduli. Kuigi tihti öeldakse MySQL kohta lihtsalt andmebaas, siis on tegemist tegelikult andmebaasihalduriga või siis kaandmebaasimootoriga. See sisaldab endas: ...

Informaatika → Informaatika

18 allalaadimist

15

doc

Itaalia referaat

Itaalia Vabariik Referaat Erik Salm Paide Ühisgümnaasium 2007 Itaalia Vabariik ISO 2-täheline kood: IT ISO 3-täheline kood: ITA Lipp: Vapp: Kaart: Geograafiline asend Itaalia Vabariik on riik Lõuna-Euroopas. Itaalia asub 800 km Vahemerre ulatuval saapakujulisel Apenniini poolsaarel. Põhjapoolne piirkond on mägine. Loodusliku piiri moodustavad Alpid. Maastik on suurte mägede ja sügavate orgude rohke. Itaaliale kuuluvad kaks Vahemere suurimat saart ­ Sitsiilia ja Sardiinia - ning hulk väiksemaid saari. Põhjas on Itaalial maismaapiir Austria (430 km), Prantsusmaa (488 km), Sloveenia (232 km) ja Sveitsiga (740 km). Rannajoone pikkus on 7600 km. Enklaavina asuvad Itaalia territooriumil iseseisvad San Marino ja Vatikani riigid. Satelliitfoto Itaaliast Faktid: Pealinn: ...

Geograafia → Geograafia

145 allalaadimist

134

pdf

Programmeerimine PHP

Programmeerimine keeles PHP Andrei Porõvkin Tartu Ülikool (2009) 1 1.1 Üldinfo Alguses oli interneti lehed omavahel seotud staatiliste html dokumentide süsteemina, aga selleks, et mingis dokumendis muutusi teha oli vaja lehti failisüsteemis käsitsi muuta. Kahjuks selline staatiline mudel ei jõua kiirelt muutuva kaasaegse maailma progressile järgi. Seega võeti kasutusele dünaamiline mudel. Dünaamilise mudeli korral ei hoita serveris staatilisi html lehte vaid neid genereeritakse selleks spetsiaalselt välja töötatud programmidega, mis serveril töötavad. Antud kursuse jooksul tutvume klient-server arhitektuuriga, installeerime enda arvutisse veebiserveri ja php interpretaatori ning saame baasteadmisi serveripoolsest keelest PHP. Kursuse teemad on pühendatud ainult PHP keelele (väljarvatud seitsmes teema), aga see ei tähenda, et sellest piisab suure ja eduka veebilehe loomiseks. Mahuka infosüsteemi e...

Infoteadus → Allika?petus

57 allalaadimist

6

docx

Android os

Android Ajalugu 2005. aasta juulis ostis Google ära pisikese tarkvaraettevõtte Android, mis tegutses Californias Palo Altos. Sel ajal oli ettevõttest vähe teada peale selle, et ta tootis mobiilseadmetele tarkvara. Androidi töötajad, sealhulgas Andy Rubin, jätkasid tööd Google'i heaks. Rubini juhitav töörühm töötas välja mobiilseadmete platvormi, mis põhines Linuxi tuumal. Alates 5. jaanuarist 2010 toodab Taiwanis asuv HTC Corporation Google-i nutitelefoni Nexus One, mis kasutab operatsioonisüsteemi Android. Hiljem on Google väljutanud mitmeid uusi versioone Androidist ja seda kasutavad paljud seadmed. Kasutus Androidi operatsioonisüsteemi kasutatakse nutitelefonides, sülearvutites, tahvelarvutites, Google TV's, käekellades, kõrvaklappides ja teistes seadmetes. Põhiline Androidi riistvara platvorm on ARM arhitektuur. iOS'i ja Android...

Informaatika → Informaatika

14 allalaadimist

22

docx

Autorongi koostamine TKTK

Mati Teinberg AUTORONGI KOOSTAMINE ISESEISEVTÖÖ Õppeaines: AUTODE KÄITLUSE ALUSED Transporditeaduskond Õpperühm: KAT-21 Juhendaja: lektor Sven Andresen Esitamiskuupäev:08.04.2015 Üliõpilase allkiri:…………… Õppejõu allkiri: …………….. Tallinn 2014 SISUKORD 1.SÕIDUKI KIRJELDUS....................................................................................................................4 1.1.VEDUK......................................................................................................................................4 1.2.HAAGIS.....................................................................................................................................4 2.AUTORONGI LUBATUD TELJEKOORMUSED  ....................................................

Auto → Autode tehnonõuded

17 allalaadimist

10

docx

Sissejuhatus infotehnoloogiasse konspekt 2020

λ EksamEksam 1 Eksamiks:  pead teadma suuruse-numbreid ja mida nad tähendavad: bitt, bait, kilobait, megabait jne; Bit Eksam/ EksamBitt 1 or 0 Byte Eksam/ EksamBait 8 Bits Kilobait Eksam(KB) 1 024 Bytes Megabait Eksam(MB) 1 024 KB  kuidas Eksamtähti Eksamkodeeritakse:  ASCII (American Standard Code for Information Interchain) 8bit = 16 * 8 = 128 märki  EBCDIC (Extended Binary Coded Decimal Interchange Code) 8bit, IBM  UNICODE (Extended ASCII) (utf-8), 1Byte for first 128, up to 4B for the rest~143 859 märki  algoritm Eksam- Eksamtäpne samm-sammuline juhend millegi tegemiseks  programm Eksam- Eksamformaalses üheselt mõistetavas keeles kirja pandud algoritm  Ajaloost:  Kreeka Eksamloogikud  Parmenides (5 sajand e.m.a.) : kasutas pikki loogilisi põhjendusi.  Zen...

Informaatika → Sissejuhatus...

110 allalaadimist

12

docx

Eestis kasutatavad pangakaardid

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool IR XXX Eestis kasutatavad pangakaardid Referaat Õppejõud: Diana Tandru Mõdriku 2010 SISSEJUHATUS Peaaegu igapäevaselt kasutame me pangakaarte, et ühe või teise ostu eest maksta. Enamikes poodides ja asutustes, kus me saame mingit teenust või kaupa osta on kaardimaksevõimalus. Klienditeenindajad ei pööra eriti suurt tähelepanu, missuguse kaardiga kliendid maksavad, ometigi on olemad üsna palju erinevaid pangakaarte. Pangakaardid jagunevad automaadikaartideks ja maksekaartideks, millest maksekaardid veel omakorda deebetkaartideks ja krediitkaartideks. 1 AUTOMAADIKAARDID Automaadikaarti saab kasutada pangaautomaadist sularaha välja võtmiseks ja saldo kontrollimiseks. Poes automaadikaardiga maksta ei saa. Enamikes...

Majandus → Finantskavandamine

29 allalaadimist

6

docx

Teaviku leidmine e-kataloogi ESTER vahendusel

Praktiline töö nr 1 Teaviku leidmine e-kataloogi ESTER vahendusel Leidke vastused järgmistele küsimustele e-kataloogi ESTER (http://www.ester.ee ) kasutades. Kirjutage vastused töölehele. Kirjeldage otsingu läbiviimise strateegiat (kataloogi osa, otsingukategooria, otsisõna (märksõnad), piirangud). 1) Mitu ingliskeelset raamatut hobidest on Rahvusraamatukogus? Milliste märksõnade alusel on seda otsingut võimalik laiendada (seotud märksõnad vt Eesti märksõnastik - https://ems.elnet.ee/ )? Esita SIIA ühe raamatu kirje. Kuidas otsingu läbi viite? KIRJELDA otsingu strateegiat. Teostades otsingut lihtsõnaga hobby, sain tulemuseks 7 raamatut. Kui kasutada otsingut mitmuses hobbies, tuleb ainult 1 vastus. Otsides operaatoriga OR, saab tulemuseks 8. Antud juhul surub ennast peale ’Blake Hobby’, kel pole soovitud hobidega midagi...

Infoteadus → Infoallikad ja infootsing

1 allalaadimist

15

doc

Programmeerimiskeele JavaScript omandamine kasutades eestikeelset Code Academy (Progetiiger) e-õppekeskkonda

Tallinna Inglise Kolledž Tauri Pupart 8a klass Programmeerimiskeele JavaScript omandamine kasutades eestikeelset Code Academy (Progetiiger) e-õppekeskkonda Uurimistöö Juhendajad: Kersti Jankovski Paavo Viilup 1 SISUKORD SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 3 1. Projekt progeTiiger 4 1.1. Code Acadamy 5 1.2. Eestikeelse programmeerimise e-õppekeskkonna kasutatavus 5 2. Mis on JavaScript? 5 3. Teiste kasutajate arvamused programmeerimise e-õppest 6 4.Minu teadmised enne õppima asumist 6 5. Praktiline õpe Progetiigri e-õppe keskkonnas 7 5.1 Sissejuhatus JavaScripti 7 5.2 Fun...

Informaatika → Programeerimise...

31 allalaadimist

11

doc

Iseloomu bioloogiline põhi

SOTSIAAL - HUMANITAAR INSTITUUT Sotsiaalteaduste teaduskond MILLISED TUNNUSED RÄÄGIVAD,ET ISELOOMUL ON BIOLOOGILINE PÕHI? TALLINN 2009 On esitatud küsimus ­ ,,Millised tunnused räägivad, et iseloomul on bioloogiline põhi?" see küsimus ajab segadusse ning tõstatab paljusid teooriad esile. Seda tööd tehes lähtun arengu mõistest ja geneetikast ning keskkonnast. Inimese areng hõlmab süstemaatilisi muutusi alates munaraku viljastumise hetkest, kuni surmani. Arengu temaatikaga tegeleb eelkõige arengupsühholoogia. Uuritakse, millises järjekorras, millisel kiirusel ja millisel moel need muutused toimuvad. Arengu puhul käsitletakse tavaliselt eraldi füüsilist, kognitiivset kui ka sotsiaalset arengut. Ka selle põhjal saab teha järeldusi, kas iseloomul on bioloogiline põhi. Arengupsühholoogia keskseid küsimusi on, kuivõrd mõjutab inimese arengut pärilikk...

Psühholoogia → Psühholoogia

68 allalaadimist

15

docx

KOOLITUSPLAANI JA KOOLITUSLEPINGU KOOSTAMINE

TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Ettevõtlusosakond Sigrid Piiri AÜTH-4 KOOLITUSPLAANI JA KOOLITUSLEPINGU KOOSTAMINE Iseseisev töö Juhendaja: lektor Liina Puusepp Pärnu 2015 SISUKORD Sissejuhatus................................................................................. ..........3 1. Asutuse personal..................................................................................4 2. Koolitusplaan......................................................................................6 3. Koolitusleping....................................................................................14 Kokkuvõte..........................................................................................12 Kasutatud allikad...............................................

Turism → Turismimajandus

18 allalaadimist

22

pdf

Responsive Web Design - Kohanduv veebidisain

EESTI INFOTEHNOLOOGIA KOLLEDŽ Rigden Aunapuu KOHANDUV DISAIN ehk RESPONSIVE DESIGN Referaat IT sotsiaalsed, eetilised ja professionaalsed aspektid Tallinn 2016 SISUKORD 1. KOHANDUVA DISAINI RAAMISTIKUD ...................................................................................... 4 1.1 Bootstrap raamistik .................................................................................................... 5 2. KOHANDUVA VEEBIDISAINI AJALUGU ..................................................................................... 6 3. KOHANDUV VEEBIDISAIN SEADMETEL .................................................................................... 7 4. KOHANDUVA VEEBIDISAINI ALTERNATIIV ............................................................................... 9 KOKKUVÕTE ...........................

Tehnoloogia → Tehnoloogia

11 allalaadimist

9

doc

Referaat Arvuti Ajalugu

Keila Kool ARVUTI AJALUGU Referaat Koostaja: Mario Kallaste Klass: 8.c Keila 2010 2 SISUKORD SISUKORD......................................................................................... 2 SISSEJUHATUS................................................................................. 3 1. ARVUTI AJALUGU..........................................................................4 1.1 Elektroonilise arvuti ajalugu................................................... 4 1.2 Arvuti ajalugu enne elektroonilist arvutit.............................. 5 KOKKUVÕTE................................................................................... 6 KASUTATUD KIRJANDUS..............................................................7 LISAD..................................................................................................8 ...

Eesti keel → Eesti keel

26 allalaadimist

19

txt

14_yl

lesanne 1------------------------------------------------------------------------------- -- sqlplus scott/tiger@testdata describe kandidaadid insert into kandidaadid values ('Stanislav', 'Tsvetajev', '38609140224', 60, 70, 80); update kandidaadid set eesnimi='Stas' where isikukood=38609140224; select * from kandidaadid where eesnimi = 'Stas'; delete from kandidaadid where eesnimi = 'stas'; lesanne 2------------------------------------------------------------------------------- -- sqlplus scott/tiger@testdata select eesnimi, perenimi, emakeel from kandidaadid where isikukood like '4%' and emakeel >60; select eesnimi, perenimi, to_date(substr(isikukood,2,6),'YYMMDD') as sunniaeg from kandidaadid where to_date(substr(isikukood, 4, 4), 'mmdd')> sysdate order by to_date(substr(isikukood, 4, 4), 'mmdd'); lesanne 3--------------------...

Informaatika → Oracle programmeerimiskeeled...

235 allalaadimist

5

html

Side labor 5: Juurdepääs arvutivõrku

Side labor 5 Juurdepääs arvutivõrku aruanne (September 2015) Töö tegija nimi: Mirell Krain - 143051 rühm IABB31 Töö tegemise kuupäev: Mon Nov 2 16:50:39 2015 4.2 Arvuti IP aadress A. Enda arvuti IP aadress käsurealt vaadates: 90.191.23.52 B. Oma võrgu marsruuteri IP aadress (Default Gateway): 90.191.22.1 C. Nimeserverite IP aadressid (DNS servers): 192.98.49.8, 192.98.49.9 D. Veebilehel näidatud enda arvuti IP aadress: 90.191.23.52 E. Mis on võimalike erinevuste põhjuseks? Erinevusi ei olnud, ühendus kaabliga ilma ruuterita. Tegemist on teenusepakkuja poolse IP aadressiga. 4.3 Ping (protokollid ARP, ICMP, UDP, DNS) A. Mida programm ping teeb ja mida tulemus näitab? PING näitab statistikat saadetud ja vastuvõetud pakettide arvu kohta ning mõõdab päringu paketi saatmise teisele arvutile ja sellele päringule vastuse tagasituleku aega, samuti viiteid/kaja. PING kontrollib ka sihtkoha ehk teise võrguseadme kättesaadavust Internetis...

Informaatika → Side

44 allalaadimist

26

ppt

REPLIKATSIOON, TRANSKRIPTSIOON, TRANSLATSIOON

DNA replikatsioon  Mis on DNA? DNA on päriliku info kandja. Inimese keharakkudes on 23 paari kromosoome. Iga kromosoom koosneb ühest DNA molekulist. Kahekromatiidiline kromosoom kahest DNA molekulist. http://www.teachersdomain.org/resources/tdc02/sci/life/gen/journeydna/index.html DNA struktuuri avastamine 1953. a. kirjeldasid James Watson ja Francis Crick DNA ruumilist struktuuri. Watson ja Crick Replikatsioon on DNA kahekordistumine enne raku jagunemist. DNA ahel koosneb nukleotiididest: lämmastikalus: fosfaatrühm A; G; C või T suhkur: desoksüriboos Lämmastikalused A ­ adeniin G - guaniin T ­ tümidiin C - tsütosiin Kus toimub replikatsioon? Seal, kus leidub DNA-d tuumas, tuumapiirkonnas, kloroplastides, mitokondrites. Uus DNA ahel sünteesitakse vastavalt komplementaarususele. A -T G...

Bioloogia → Bioloogia

89 allalaadimist

5

docx

Arvuti ajalugu

Arvuti ajalugu Sissejuhatus Arvuti on arvutamist hõlbustav tehniline vahend. Arvuti eelkäijad olid mitmesugused arvelauad, näiteks Roomas abakus ja Jaapanis soruban. Esimesed mehaanilised arvutid konstrueerisid 17. saj. prantsuse teadlane B. Pascal ja saksa teadlane G. W. Leibniz. 19. saj. lõpus võeti mehaanilised arvutusmasinad ­ aritmomeetrid ­ laialdaselt kasutusele. II maailmasõja ajal leiutati elektronarvutid. Esimesi selliseid oli USA-s 1943 - 46 ehitatud ENIAC, mis oli mõeldud suurtükimürskude lennutee arvutamiseks. Edaspidi hakati nendega tegema igasuguseid arvutusi. Elektronarvutis kujutavad arve elektriimpulsside kombinatsioonid. Tehted toimuvad elektroonikalülitustes. Lülitused sisaldasid algul elektronlampe, hiljem on need asendatud pooljuhtseadistega ­ transistoridega ja integraallülitustega. Viimastes on ühte umbes 5x5 mm suurusesse ränikristalli vormitud tuhandeid takisteid, kondensaatoreid, dioode, transistore ja elektri...

Informaatika → Arvutiõpetus

23 allalaadimist

7

docx

CNC-pingid referaat

EESTI MEREAKADEEMIA Rakendusmehaanika Metallide tehnoloogia, materjalid CNC-PINGID Referaat SISSEJUHATUS Tehnoloogia arenguga on kaasnenud kiire, mugav ja soodne tootmine. CNC-pink on hea masin selle saavutamiseks. CNC-pink on tööpink, mida juhitakse arvutiprogrammi abil. CNC- pinki kasutatakse erinevates valdkondades ning see võimaldab valmistada detaili/toodet väga täpselt. CNC seadmed on kõrgtehnoloogilised masinad. Töötlemine nendel masinatel toimub spetsiaalselt valmistatud programmi kontrolli all. ÜLDISELT CNC-PINGIST CNC ­ tehnikat rakendatakse mitmesuguste pinkide juhtimisel. Nimetus CNC tuleneb ingliskeelsetest sõnadest computer numerical control, eesti keeles oleks see siis vastavalt arvutijuhtimisega robot-tööpink. Tööpinki juhitakse arvutiprogrammi abil, mis annab tööpingile vajaliku info töö teostamiseks. NC-pink on arvutijuhtimisega tööpink. Lühendit kasutatakse vanemate tööpinkide puhul, kus...

Merendus → Merendus

34 allalaadimist

18

odt

Mullastikukaardi analüüs

Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskonnainstituut Mullastikukaardi analüüs Aines mullateadus Tartu 2016 Sisukord Joonised............................................................................................................................................3 Visuaalne hinnang.............................................................................................................................4 Muldade kirjusus..............................................................................................................................4 Üksikasjalik analüüs[1]:...................................................................................................................4 Tüüpprofiil ja selle selgitus..............................................................................................................5 Kasutus hinnang..........................................

Maateadus → Mullateadus

53 allalaadimist

42

xls

Informaatika tunnitööd/valemid

Nr. Nimi Palk Preemia Lisatasu Avanss Sünnipäev 1 Mari 1000 171,0685 700 200 22.10.1985 2 Jüri 10000 2511,233 600 200 15.04.1977 3 Kati 11000 3202,959 500 200 02.01.1943 4 Mati 12000 1092,164 400 200 11.08.1981 5 Pille 13000 4566,027 300 200 07.03.1956 6 Kalle 14000 3796,493 200 200 17.05.1959 7 Malle 15000 3466,849 100 200 27.02.1985 Kokku 76000 18806,79 2800 1400 Täna 18.12.2012 Töö alustamine Staaz TM 21% Neto palk Pension 01.06.2004 8,55 0,00 1671,07 NO TM% 21% 01.06.2000 12,56 2280,86 10630,37 NO TMVM 2250 01.06.1998 14,56 2615,12 11887,84 YES 01.06.2008 4,55 2360...

Informaatika → Informaatika

77 allalaadimist

15

docx

Riigitöö Ungari Vabariik

KADRIORU SAKSA GÜMNAASIUM UNGARI VABARIIK Riigitöö Lemme-Liis Madiste 10-1 Juhendaja:Sirje kaljula Tallinn 2018 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1 RIIGI ARENG......................................................................................................... 5 1.1 GLOBALISEERUMINE...................................................................................... 5 1.2 RIIGI ARENGUTASEME ISELOOMUSTUS..........................................................6 2 MAJANDUS........................................................................................................... 8 2.1 TURISM................................................................................................

Geograafia → Riigi tutvustus

3 allalaadimist

17

doc

„Raamatupidamisprogrammide võrdlus“

Uurimustöö! 10 lk tabelitega + tiitelleht jne 5 suuremat programmi ja 5 väiksemat programmi + võrdlus. Ja oma ettevõtte jaoks programmi valimine, analüüsimine, mis sobiks kõige paremini minu ettevõttele. ,,Raamatupidamisprogrammide võrdlus" http://www.majandustarkvaraportaal.ee/ 1. Tresoor Start 2. Taavi Majandustarkvara 3. HansaRaama 4. Merit 5. Joosep5 6. Profit 7. Balanss+ 8. Eeva 9. Raamatupidamisprogramm VERP 6.3 10. Majandustarkvarapakett RAPID finants/palk Tresoor Start on raamatupidamisarvestuse pakett väikekontoritele, FIE-dele ning alustavatele ja kiiresti arenevatele väikeettevõtetele. Pakett sisaldab: · Pearaamat · Valuutaarvestus · Kassa-Pank, sh Pangaliides · Müügireskontro · Ostureskontro · Palgaprogramm (kuni 5 töötajat) · Unikaalsed MFDD (multifunktsionaalne drill-down) aruanded · 1 kasutaja litsents (sisaldab interneti kaugkasutuse ...

Majandus → Raamatupidamine

196 allalaadimist

44

docx

Rehabilitatsiooniprogrammi vorm koos vormi täitmise juhendiga

Rehabilitatsiooniprogrammi vorm koos vormi täitmise juhendiga Arvutipõhine COGPACK treening Aspergeri sündroomiga lastel ___________________________________________________________________________ 2015 Dokumendi ülesehitus ja struktuur tugineb UEMSi (ingl European Union of Medical Specialists) rehabilitatsiooni sektsiooni akrediteeringu ankeedile, mis on läbinud kaheaastase proovietapi. Lisainfo http://www.euro-prm.org/ Struktuuri on kohandatud Eesti oludele ESF programmi „Töölesaamist toetavate rehabilitatsiooniprogrammide pakkumine 2010-2013“ raames esitatud rehabilitatsiooniprogrammide kirjelduste alusel. Programmi vormi struktuur tuleneb UEMSi ankeedist. JUHEND VORMI TÄITMISEKS Käesolev vorm on töödokument, mis kannab mitut ülesannet:  annab rehabilitatsiooniprogrammist ülevaate ja tagab, et on edastatud kogu info, mis on vajalik rehabilitats...

Sotsioloogia → Sotsioloogia

25 allalaadimist

35

pdf

Sissejuhatus infotehnoloogiasse eksamikonspekt

1. nädal • Eksamiks: pead teadma suuruse-numbreid ja mida nad tähendavad: bitt, bait, kilobait, megabait jne; oskad selgitada, kuidas tähti kodeeritakse, mis on algoritm ja mis programm. Ajaloost: Kreeka loogikud, induktsioon, deduktsioon, süllogismid, lausearvutus (pead mh oskama tõeväärtustabelit koostada), Pascal, Leibniz, perfokaardid, kangasteljed, Babbage, Hollerith, colossus ja saksa krüptomasinad, Turing, Shannon, Zuse, esimesed programmeeritavad arvutid. Algoritm – täpne samm-sammuline, kuid mitte tingimata formaalne juhend millegi tegemiseks. Nt toiduretsept, juhend ruutvõrrandi lahendamiseks. Programm – formaalses, üheselt mõistetavas keeles kirja pandud algoritm. Arvutid suudavad täita ainult programme. Bitt – info mõõtmise ühik, tuleb mõistest binary digit – nö kahendarv kahe võimaliku väärtusega 0 ja 1. Saab näidata kahte võimalikku olekut. Nibble - 4 bitti. Bait – arvutite...

Informaatika → Sissejuhatus...

232 allalaadimist

40

pdf

Rippvagoneti arvutus

EESTI MAAÜLIKOOL Tehnikainstituut Madis Vitsut RIPPVAGONETI ELEKTRIAJAM Kursuseprojekt õppeaines „Tehnoloogiaseadmete elektriajamid” TE.0023 Energiakasutuse eriala EK MAG II Üliõpilane: “ “ 2016. a. ………… Madis Vitsut Juhendaja: “ “ “ 2016. a. ………… lektor Erkki Jõgi Tartu 2016 SISUKORD TÄHISED JA LÜHENDID ........................................................................................................ 3 SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 5 1. TEHNOLOOGIA KIRJELDUS ......................

Energeetika → Automaatjuhtimise alused

47 allalaadimist