Teemandid
kandub kõrge surve malmi sisemusse. Moissan arvas, et väljakristalluv süsinik eraldab
teemandina. Malmi kasutas Moissan sellepärast, et enamiku metallide ruumala jahtumisel
väheneb, malmil, hõbedal ja vismutil see aga suureneb.
Moissan alustas Hrustsovi tehisteemandi saamise katsetega. Ta küllastas keeva hõbeda
süsinikuga. Hõbe lahustab 6% süsinikku. Hõbeda kiirel jahtumisel tekkis tema pinnale tahke
koorik, mis avaldas rõhku sissepoole. Hrstsovi arvates pidi see rõh muutma süsiniku
teemandiks. Katses saadi väikesi kristalle, mis kriimustasid korundi ja andsid põlemisel
süsinikoksiidi. Hilisemad uuringud näitasid, et need polnud siiski teemandid, vaid väga kõvad
krabiidid. Mossani ja Hennay struktuuri otsustati röntgenograafiliselt uurida. Selgus, et 11
kristalli 12-st olid teemandid!
Teaduslikult lähenes teemandi sünteesile nõukogude teadlane O.Leipunski, kes tegi 1939. a.