Elekter on nhtuste kompleks, mis phineb elementaarosakeste teatud fundamentaalsel omadusel, mida nimetatakse elektrilaenguks. Positiivse vi negatiivse elektrilaenguga osakesed tekitavad elektromagnetvlja ja alluvad selle toimele. Sna "elekter" tuleneb vanakreeka snast lektron 'merevaik'. Nimetuse motiiviks on see, et merevaik hrdumisel elektriseerub ehk omandab elektrilaengu. Sna "elekter" ei ole praegu kasutusel terminina. Varem on fsikas selle all mistetud elektrilaengut (elektrihulka). Praegu mistetakse ldkeeles elektri all kige sagedamini elektrienergiat vi elektrivoolu. Pinge ehk elektriline pinge on fsikas ja elektrotehnikas kasutatav fsikaline suurus, mis iseloomustab kahe punkti vahelist elektivlja tugevuse erinevust ning mrab ra kui palju td tuleb teha laengu mberpaigutamiseks hest punktist teise.
o kontrakeha materjali pealekleepumine kermise pinnale. See on eriti nähtav suure sideaine sisaldusega kermistel (joon.3.22b) a b Joon. 3.22. TiC-NiMo kermiste kulunud pind a TiC-20NiMo, b TiC-60NiMo 4. ANTIFRIKTSIOONMATERJALID Antifriktsioonmaterjalid peavad olema suure kulumiskindlusega ja väikese hrdeteguriga. Kohustuslikuks tingimuseks on, et tööpindade vahel tekiks ja säiliks hrdumisel metallpindu eraldav kile, mis takistab metallpindade sööbimist ja vähendaks hrdumist Antifriktsioonmaterjalid töötavad väga mitmesugustes tingimustes. Sltuvalt töötingimustest eritatakse kolme liiki olukordi: - märghrdumine; - piirhrdumine; - kuiv hrdumine. Märghrdumine on kergeim hrdumise liik. Koormus antakse täielikult likilele ja hrdepinnad töö käigus praktiliselt kokku ei puutu ning hrdetegur, mis seisneb hrdumise vedelike kihtide vahel, on väike (0,01-0,1 ).
annaabi.ee 
