Kik vabalt langevad kehad on kaaluta olekus. Keha kaalu ei tohi samastada raskusjuga, sest need jud mjuvad erinevatele kehadele. HRDEJUD Hrdejud mjub maapealsetes tingimustes kikidele liikuvatele kehadele. Kui liikumist ei silita mni teine jud, jb iga keha hrdeju tttu lpuks seisma. Hrdejud tekib alati kehade vahetul kokkupuutel ja mjub piki kokkupuutepinda, selleks on kaks vimalust: 1) seisuhrdumine - kui mingi jud pab keha paigalt nihutada, kuid hrdumise tttu jb keha paigale; jud peavad olema suuruselt vrdsed ja suunalt vastupidised Fh = -F 2) liugehrdumine - kui keha liigub ja libiseb mda teise keha pinda; alati suunatud liikumisele vastassuunas; on vrdeline pindu kokku suruva juga, st. rhumisjuga Fh = m x N Hrdetegur - kreeka tht m. Hrdetegur sltub mlema kokkupuutuva pinna karedusest ja materjalist. Hrdumise kaks peamist phjust - 1) pindade ebatasasus 2) aineosakeste vahelised
ANTIFRIKTSIOONMATERJALID Antifriktsioonmaterjalid peavad olema suure kulumiskindlusega ja väikese hrdeteguriga. Kohustuslikuks tingimuseks on, et tööpindade vahel tekiks ja säiliks hrdumisel metallpindu eraldav kile, mis takistab metallpindade sööbimist ja vähendaks hrdumist Antifriktsioonmaterjalid töötavad väga mitmesugustes tingimustes. Sltuvalt töötingimustest eritatakse kolme liiki olukordi: - märghrdumine; - piirhrdumine; - kuiv hrdumine. Märghrdumine on kergeim hrdumise liik. Koormus antakse täielikult likilele ja hrdepinnad töö käigus praktiliselt kokku ei puutu ning hrdetegur, mis seisneb hrdumise vedelike kihtide vahel, on väike (0,01-0,1 ). Määrdeaine valikul tuleb arvestada höördepaari töötemperatuuri, koormust, libisemiskiirust, lõtku libisevate pindade vahel, keskkonna (atmosfääri) tingimusi nagu temperatuur, tolm, niiskus. Peamiselt kasutatakse isemäärivate laagrites turbiini õli.
annaabi.ee 
