lpuks seisma. Hrdejud tekib alati kehade vahetul kokkupuutel ja mjub piki kokkupuutepinda, selleks on kaks vimalust: 1) seisuhrdumine - kui mingi jud pab keha paigalt nihutada, kuid hrdumise tttu jb keha paigale; jud peavad olema suuruselt vrdsed ja suunalt vastupidised Fh = -F 2) liugehrdumine - kui keha liigub ja libiseb mda teise keha pinda; alati suunatud liikumisele vastassuunas; on vrdeline pindu kokku suruva juga, st. rhumisjuga Fh = m x N Hrdetegur - kreeka tht m. Hrdetegur sltub mlema kokkupuutuva pinna karedusest ja materjalist. Hrdumise kaks peamist phjust - 1) pindade ebatasasus 2) aineosakeste vahelised tmbejud ELASTSUSJUD Elastsusjud - keha kuju muutmisel e. deformeerimisel tekkiv jud. Suhteliselt vikeste deformatsioonide korral on elastsusjud vrdeline kujumuutuse suurusega. Fe = k x delta l Elastsusjud on suunalt alati deformatsioonile vastupidine. Vrdetegurit k nimetatakse deformeeritud keha jikuseks.
- Bakeliit , polster, ff-vaigud ELASTOMEERID: - elastsis saavutatakse ulkaniseerimisel vi mne muu meetodiga - ahelate vahel elastsed piksidemed - snteetiline kumm LISANDID PLASTMASSIDES - PEHMENDAJAD - stabilisaatorid - antistaatilised lisandid -pigimendid0 - titematerjalid - lisaained tdeldavuse parandamiseks Plastmasside omadused : - kergus - 0,6 - 1.5 g/cm3 - lbipaistvus (optika) - isolatsiooniomadused - keemiline psivus - veepsivus - hrdetegur - elektri ja soojusjuhtivus - kasutustemperatuur : -10+170 kraadi ( -80+270) kraadi POLVINLKLORIID: - levinuim polmeer - lahustitele vastupidav - vhene kuumakindlus ( 100kraad) - vga jik , kasutatakse koos plastifikaatoritega - Tugevasti plastifikseeritud PVC - kunstkanhk , reliin POLETLEEN : - Lbipaistev , elastne - vastupidav lahustitele - lisatakse stablilisaatoreid sest vananevad kiiresti. - tehnoloogiliselt eristatakse madalsurve- ja krgesurve PE POLSTPROOL : - vrvitu , kva rabe
Kui kiirendus on alla, siis P=mg-ma Kui keha liigub vabalangemise kiirendusega a=g (vabalangemine), siis P=mg-mg=0 Esimeseks kosmiliseks kiiruseks nimetatakse niisugust kiirust, mis tuleb kehale anda, et ta jks Maa mber ringorbiidile tiirlema (7,9 km/s). Millest sltub hrdeju suurus? 1. Libisevate pindade materjalist 2. Pinna ttluse kvaliteedist 3. Pinna puhtusest 4. Mrdeainest 13. Kuidas arvutatakse liugehrdejudu (lisada valem)? F = hrdejud, = hrdetegur, N = toereaktsioon (N) Fh = N gt2 h= ---- l = v0 t 2
Kohustuslikuks tingimuseks on, et tööpindade vahel tekiks ja säiliks hrdumisel metallpindu eraldav kile, mis takistab metallpindade sööbimist ja vähendaks hrdumist Antifriktsioonmaterjalid töötavad väga mitmesugustes tingimustes. Sltuvalt töötingimustest eritatakse kolme liiki olukordi: - märghrdumine; - piirhrdumine; - kuiv hrdumine. Märghrdumine on kergeim hrdumise liik. Koormus antakse täielikult likilele ja hrdepinnad töö käigus praktiliselt kokku ei puutu ning hrdetegur, mis seisneb hrdumise vedelike kihtide vahel, on väike (0,01-0,1 ). Määrdeaine valikul tuleb arvestada höördepaari töötemperatuuri, koormust, libisemiskiirust, lõtku libisevate pindade vahel, keskkonna (atmosfääri) tingimusi nagu temperatuur, tolm, niiskus. Peamiselt kasutatakse isemäärivate laagrites turbiini õli. Poolkuiv hrdumine on praktikas kige enam esinev hrdumise liik. Hrdepinnad teineteisest eraldatud polümolekulaarse määrdeaine kihiga ja
annaabi.ee 
