riputusvahendit. Keha kaal on oma olemuselt elastsusjud. Keha on kaaluta olekus, kui ta ei mjuta alust vi riputusvahendit. Kui keha liigub htlaselt a=0, siis P=mg Kui kiirendus on les, siis P=mg+ma Kui kiirendus on alla, siis P=mg-ma Kui keha liigub vabalangemise kiirendusega a=g (vabalangemine), siis P=mg-mg=0 Esimeseks kosmiliseks kiiruseks nimetatakse niisugust kiirust, mis tuleb kehale anda, et ta jks Maa mber ringorbiidile tiirlema (7,9 km/s). Millest sltub hrdeju suurus? 1. Libisevate pindade materjalist 2. Pinna ttluse kvaliteedist 3. Pinna puhtusest 4. Mrdeainest 13. Kuidas arvutatakse liugehrdejudu (lisada valem)? F = hrdejud, = hrdetegur, N = toereaktsioon (N) Fh = N gt2 h= ---- l = v0 t 2
nimetatakse ka raskus- ja gravitatsioonikiirenduseks. F = mg Kui raskusjud mjub alati kehale endale, siis oma kaaluga mjutab keha teisi esemeid. Kaalu this on P. Kui keha on paigal vi liigub htlaselt, on kaal vrdne raskusjuga. Kik vabalt langevad kehad on kaaluta olekus. Keha kaalu ei tohi samastada raskusjuga, sest need jud mjuvad erinevatele kehadele. HRDEJUD Hrdejud mjub maapealsetes tingimustes kikidele liikuvatele kehadele. Kui liikumist ei silita mni teine jud, jb iga keha hrdeju tttu lpuks seisma. Hrdejud tekib alati kehade vahetul kokkupuutel ja mjub piki kokkupuutepinda, selleks on kaks vimalust: 1) seisuhrdumine - kui mingi jud pab keha paigalt nihutada, kuid hrdumise tttu jb keha paigale; jud peavad olema suuruselt vrdsed ja suunalt vastupidised Fh = -F 2) liugehrdumine - kui keha liigub ja libiseb mda teise keha pinda; alati suunatud liikumisele vastassuunas; on vrdeline pindu kokku suruva juga, st. rhumisjuga Fh = m x N Hrdetegur - kreeka tht m
annaabi.ee 
