Kliima
hõimujuhtide koosoleku (snm) välja ja rajasid sinna Praha linnuse.
Sellest ajast alates sai Prahast Böömimaa vürstide ja kuningate residents (mõned neist olid ka
Saksa-Rooma riigi keisrid).
Praha õitseaeg oli 14. sajandil keiser Karl IV valitsemisajal, mil sellest sai Saksa-Rooma riigi
keskus. Tema ajal toimusid linnas suured ehitustööd: rajati Karli sild, alustati Nové Msto
rajamist ja Svat Víti (Viituse) katedraali (Hradcanys) ümberehitamist. Karl IV asutas ka
Kesk-Euroopa esimese ülikooli Karli ülikooli. Praha oli sel ajal suuruselt kolmas linn
Euroopas[viide?] (umbes 40 000 elanikku). Linn koosnes mitmest asulast, mis koondati üheks
alles 19.20. sajandil.
annaabi.ee 
