Erich Maria Remarque - Triumfikaar
E. M. Remarque
1) Ravic inimesena, arstina, sakslasena
Ravic oli elu jooksul näinud palju, kogemused olid teda järk-järgult muutnud üha tuimemaks
lihtsate, inimlike rõõmude suhtes. Mees ei uskunud enam ammu tõelisesse armastusse naiivne
kiindumus ja õrnad tunded olid tema jaoks vaid hägune mälestus minevikust. Valitseva olukorra
tõttu oli temas kadunud ka vajadus püsivuse järgi; kõik, mis tal oli, seisis alati hostelitoas
kohvrisse pakituna, valmis igal hetkel järjekordselt asukohta vahetama. Kellaajast olenemata
veetis Ravic tihti aega mõnes baaris calvadosi juues või Pariisi tänavatel sihitult ringi uidates. Ta
oli mõistuseinimene - põhimõttekindel ja (vahel ehk liigagi) realistlik ega uskunud suurtesse
sõnadesse.
Ehkki mehel polnud võimalik ametlikult arstina töötada, oli ta omal alal tegelikult
märkimisväärselt hea. Tal jätkus piisavalt külma närvi operatsioonide läbiviimiseks, ent