M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat
»
Huckleberry sosistas:
«Tahaksin seda ise ka teada. Siin on kuidagi kole pühalik, kas pole?»
«Vean kihla, et on.»
Järgnes kaunis pikk vaikus, mille kestel poisid endamisi seda küsimust arutasid. Siis sosistas
Tom:
«Kuule, Hucky, mis sa arvad, kas Hoss Williams kuuleb meie juttu?»
«Muidugi kuuleb. Vähemalt tema vaim kuuleb.»
Viivu pärast ütles Tom:
«Oleksin pidanud mister Williams ütlema. Kuid ma ei mõelnud midagi halba. Kõik nimetavad
teda Hossiks.»
«Surnud ei saa ju liiga nõudlikud olla selle suhtes, kuidas nendest räägitakse, Tom.»
See mõjus pidurdavalt ja kõnelus soikus jälle.
Korraga haaras Tom kaaslase käsivarre ja ütles:
«Ss!»
«Mis on, Tom?» Ja poisid surusid end põksuva südamega teineteise vastu.
«Ss! Jälle! Kas sa ei'kuulnud?»
«Ma ...»
«Noh! Nüüd sa kuuled!»
«Issand, Tom, nad tulevad! Nad tulevad tõesti. Mis me teeme?».
«Ei tea. Arvad, et nad meid näevad?»