kindlat tüüpi mol rakku sisse/välja.s.t et valgud täidavad organ transportfunktisooni*valkude retseptorfunktsioon seisneb rakumem-nis esineb valke,mis edastavad väliskeskkonna infot raku sisemusse.*tänu retseprotval liigub amööb toiduosakese suudas ning kingloom eemaldub vette asetatud keedusoola kristallist.*Regulatoorset funkt täidavad mitmed valgulised hormoo.*valkude kaitsefunkt avalduvad eriilmeliselt.kõrgematesse loom ja inimenorganismidesse sattunud võõrvalkude mitteomaste orgaaniliste ühendite vastu moodustub veres antikehad.*organismi sattuunud cõõrained,mis tingivad antikehade tekke,nim antigeenideks.*kontraktsioonivalgud-valgud on võimselised muutma oma struk ja sellega kaasneb molekuli mõõtmete muutumine.*valkude liikumisfunk võib tuua algloomade vuburite ja ripsmete liikumisel
moonid), aga ka vitamiin D (kaltsiferool). Hor- hormoon iistrogeen on steroidid. Steroidhomoonid on organismis vdikestes kontsentratsioonides moonid on bioaktiir.sed ained, mis p6hiliselt esinevad tsriklilise ehitusega lipiidid. Hormoonide moodustuvad loomorganismide sisesekretsioo- hulka kuulub ka rohkesti vaikesi valgumolekule nindrirmetes. Lisaks steroididele esineb hormoo- (niiiteks insuliin, kasvuhormoon jt.), modifitseeritud nicle hulgas palju valke ja mitmeid teisi iihen- aminohappeid ja teisi uhendeid. Nad reguleerivad ja koordlneerivad samaaegselt mitme elundkonna deid. Neid kdsitleme opiku jArgmises peattikis talitlusi. Selle tulemusena m6jutavad hormoonid (vt. ptk. 2.4.). Hormoonide regulatoorse toime- kogu organismi elutegevust. ga tutvute l;ihemalt 6piku II osas