47. Projektsuuna märkimine. Teodoliit pannakse üles projekteeritud nurga tippu 0 ja orienteeritakse teisele lähtepunktile Aning seatakse limbi lugem 0o00'. Pööratakse alidaadi projekteeritud nurga võrra ja saadakse suund OB1. Seejärel pööratakse pikksilm üle seniidi teise asendisse ja märgitakse veelkord välja projekteeritud nurk, saadakse suund OB2. Punkti B1 ja B2 vahe jagatakse pooleks ja saadakse punkt B ning see loetakse projektijärgseks suunas horisontaalnurgaga . 48. Projektjoone märkimine. Lähtepunktilt A mõõdetakse määratud suunas ette antud joone pikkus ja saadakse abipunkt B', mis märgitakse vaiaga. Joon mõõdetakse teistkordselt ja määratakse kaldenurk . Arvutatakse joone keskmine pikkus, kaldest tingitud parandus, temperatuurist ja limbi pikkusest tingitud parandus ning summaarne parandus: d = dprojekt + dkesk + d + d. Tänapäeval tehakse valdav osa horisontaalkauguste
47. Projektsuuna märkimine. Teodoliit pannakse üles projekteeritud nurga tippu 0 ja orienteeritakse teisele lähtepunktile Aning seatakse limbi lugem 0o00'. Pööratakse alidaadi projekteeritud nurga võrra ja saadakse suund OB1. Seejärel pööratakse pikksilm üle seniidi teise asendisse ja märgitakse veelkord välja projekteeritud nurk, saadakse suund OB2. Punkti B1 ja B2 vahe jagatakse pooleks ja saadakse punkt B ning see loetakse projektijärgseks suunas horisontaalnurgaga . 48. Projektjoone märkimine. Lähtepunktilt A mõõdetakse määratud suunas ette antud joone pikkus ja saadakse abipunkt B', mis märgitakse vaiaga. Joon mõõdetakse teistkordselt ja määratakse kaldenurk . Arvutatakse joone keskmine pikkus, kaldest tingitud parandus, temperatuurist ja limbi pikkusest tingitud parandus ning summaarne parandus: d = dprojekt + dkesk + d + d. Tänapäeval tehakse valdav osa horisontaalkauguste
järgi. 75. Projektsuuna märkimine. Teodoliit pannakse üles projekteeritud nurga tippu 0 ja orienteeritakse teisele lähtepunktile Aning seatakse limbi lugem 0o00'. Pööratakse alidaadi projekteeritud nurga võrra ja saadakse suund OB 1. Seejärel pööratakse pikksilm üle seniidi teise asendisse ja märgitakse veelkord välja projekteeritud nurk, saadakse suund OB 2. Punkti B1 ja B2 vahe jagatakse pooleks ja saadakse punkt B ning see loetakse projektijärgseks suunas horisontaalnurgaga . 76. Projektjoone märkimine Projektjooneks nimetatakse projekteeritava rajatise (tee, kraavi jm) telge. Selle asend plaanil on määratud trassi pikiprofiili piketaaziga maastikul. Projektjoone horisontaalkauguse märkimine: Tähistatud lähtepunktilt A mõõdetakse projektsuunas etteantud projektjoone pikkus (100 m) ja saadakse abipunkt B', mis märgistatakse vaiaga. Joon mõõdetakse kontrolliks teistkordselt, määratakse keskmine (dkesk= d1 +d2) ja ühtlasi määratakse kaldenurk u
annaabi.ee 
