projektijärgseks suunas horisontaalnurgaga . 48. Projektjoone märkimine. Lähtepunktilt A mõõdetakse määratud suunas ette antud joone pikkus ja saadakse abipunkt B', mis märgitakse vaiaga. Joon mõõdetakse teistkordselt ja määratakse kaldenurk . Arvutatakse joone keskmine pikkus, kaldest tingitud parandus, temperatuurist ja limbi pikkusest tingitud parandus ning summaarne parandus: d = dprojekt + dkesk + d + d. Tänapäeval tehakse valdav osa horisontaalkauguste märkimisest elektrontahhümeetriga, seejuures arvutab instrument vajalikud parandid ise. 49. Projektkõrguse märkimine. Nivell seatakse reeperi ja punkti A vahele võimalikult võrdsetele kaugustele. Reeperil olevalt latilt võetakse lugem a. Arvutatakse instrumendi horisont Hi = HRp + a. Järgnevalt arvutatakse vajalik lugem punktis A, mille juures vaia kõrgus vastab projektkõrgusele. Vaia lüüakse maasse seni kuni lati lugem HL = Hi HA. Kontrolliks
projektijärgseks suunas horisontaalnurgaga . 48. Projektjoone märkimine. Lähtepunktilt A mõõdetakse määratud suunas ette antud joone pikkus ja saadakse abipunkt B', mis märgitakse vaiaga. Joon mõõdetakse teistkordselt ja määratakse kaldenurk . Arvutatakse joone keskmine pikkus, kaldest tingitud parandus, temperatuurist ja limbi pikkusest tingitud parandus ning summaarne parandus: d = dprojekt + dkesk + d + d. Tänapäeval tehakse valdav osa horisontaalkauguste märkimisest elektrontahhümeetriga, seejuures arvutab instrument vajalikud parandid ise. 49. Projektkõrguse märkimine. Nivell seatakse reeperi ja punkti A vahele võimalikult võrdsetele kaugustele. Reeperil olevalt latilt võetakse lugem a. Arvutatakse instrumendi horisont Hi = HRp + a. Järgnevalt arvutatakse vajalik lugem punktis A, mille juures vaia kõrgus vastab projektkõrgusele. Vaia lüüakse maasse seni kuni lati lugem HL = Hi HA. Kontrolliks
annaabi.ee 
