Norra
aastast Saksamaalt või Austriast; oletatakse
sugulust lendleriga.
Külatantsud on improvisatsioonilised. Neis vahelduvad üksik- ja paaristants. Paarid liiguvad
mööda ringi nagu valsis, mis jõudis Norrasse 19. sajandil.
19. sajandi lõpus olid külatantsud välja suremas, kuid Noregs ungdomslag, Landslaget for
Spelemenn jt organisatsioonid hakkasid neid kultiveerima.
Vanatantsud (gammeldans) jõudsid Norrasse 18. sajandi lõpust. Kõigepealt tuli valss,
siis hoppvals, skotsk, hamburger ja lõpuks reinlender. 19. sajandi lõpus
tulid polkamasurka, masurka ja Pariisi polka. Pärast 1950. aastat tuli Läti polka.
On ka laulumänge ja mitme paari ringtantse.
20. sajandi esimese poole rahvatantsuliikumises tekkisid Fääri saarte eeskujul laulutantsud.
Ballett
20. sajandi esimesel poolel oli Norra balleti keskus Norra Rahvusteater. Tolle aja tähtsamad
nimed on Gyda Christensen ja Lillebil Ibsen.
annaabi.ee 
