Hip-Hop Hip-hop või hip hop on 1970. aastatel New Yorgist alguse saanud ja üle maailma levinud muusika- ja elustiil, mille juurde kuuluvad erinevad etnilise kuuluvuse, tehnoloogia, linnakultuuri ja poliitika elemendid. Hip-hopi kui muusikastiili alusepanijad olid enamuses afroameeriklastest või Puerto Rico juurtega latinodest DJ-d. Iseloomuliku intensiivse sünkopeeritud trummirütmiga tantsumuusikale lisati räppimine - keerukaid rütme ja erinevaid riimivorme kasutav laulev rääkimine. 1980. aastatel muutus hip- hop muusika elektroonilisemaks; kujunes hip-hop kultuur, kuhu kuulus räppimine, breiktants, muusika miksimine, grafiti, võistlevate muusikute ja DJde terav konfrontatsioon jm. 1990. aastatel tugevnes hip-hopis vastasseisu ja vägivalla element ning kujunes välja omaette alamzanr gangsta-rap, mis glamuriseeris suurlinnade kuritegelike jõukude tegevust. ...
Hip Hop Hip hop või hip-hop on 1970. aastatel New Yorgist alguse saanud ning ülemaailmselt levinud muusika- ja elustiil, mille juurde kuuluvad erinevad etnilise kuuluvuse, linnakultuuri, poliitika ja tehnoloogia elemendid. Hip hopile kui muusikastiilile panid aluse afroameeriklased või Puerto Rico juurtega latinodest DJ-d. Intensiivsele sünkopeeritud trummirütmiga tantsumuusikale lisati räppimine ehk keerukaid rütme ja erinevaid riimivorme kasutav laulev rääkimine. 1980. aastatel muutus hip hop muusika elektroonilisemaks. Kujunes hip hop kultuur, kuhu kuulus räppimine, breiktants, muusika miksimine, grafiti ning võistlevate muusikute ja DJ-de terav vastasseis. 90-ndatel tugevnes hip hopis vastasseisu ja
linnaosas väljakujunenud värviliste imigrantide tänavakultuur, mis leidis oma väljenduslaadi nii muusikas, tantsus(break dance) kui riietuses. Alguse sai see hilistel 60-ndatel ja varajastel 70-ndatel, seda aega meenutatakse nüüd kui ,,vana kooli" . Hip hop musikat võib vaadelda kui segu afroameerika varasemast tantsumuusikast (rütmibluus,diskosoul,funk)ning sellele 90,aastatel lisandunud mõjutustest (dub ja salsa). Kõige iseloomulikum on hip hopile aga räppimine mistõttu tekstil ja sõnumil on tihti suremgi roll kui muusikal endal. . Andekad noorukid kasutasid vanu vinüülplaate ja omaenda hääli selleks et rajada uut stiili. Kaasakiskuvad rütmid ja meloodiad segati kokku getoelu kirjeldavate poeetiliste riimidega. Algselt oli hip-hop muusikas 3 põhielementi: breaks, beats and scratches. Need on nüüdseks arenenud. Näiteks skrätshimine on peaaegu täielikult kadunud, tänu DJ'de osatähtsuse vähenemisele hip-hopis
Nu metal'it iseloomustab enamasti lihtne meloodilisus (selle all mõeldakse enamasti esilekerkivaid basskitarri meloodiaid) ja tehnilisus ning harilikust metll-muusikast pehmem vokaal. Peamisteks stiilideks, mida peetakse nu metal'i juurteks, on funk metal, grunge ja heavy metal. Nu metal sisaldab ka teatavaid elemente räppmuusikast näiteks nagu scratsimine, vahel võib vokaal olla ka räpilikult jutustav, tihtipeale on ka muusika temaatika sarnane, albumite kunstiline kujundus seotud hip- hopile omase tänavakunsti liigi graffitiga ning erinvalt enamikest metalizanritest on nu metal ansamblites tihti ka dj, kes plaati keerutab. Tihti peetakse ka alternative metalit üheks nu-metali juureks, kuid reaalselt arenes alternative metal nu metaliga paralleelselt, mis seab kahtluse alla selle, kas ta sai nu metalile algse mõjutuse anda. Tihtipeale tehakse see viga, et ei käsitleta alternative metalit, kui eraldi stiili, vaid liigitatakse ka alternative metal artistid nu metali zanrisse
annaabi.ee 
