Kaudne kõneviis
väljendab ainult olevikku).
nt Nüüd pidi ka meil ruumis suitsetamist lubatama. Mina ei pidavat
oskama naelagi seina lüüa.
· Kindla kõneviisi enneminevik, kui see esineb lihtmineviku ajalises
plaanis.
nt Kui Mari eile läbi metsa koju oli läinud, oli ta suure põdrapulliga
vastamisi sattunud.
· da-infinitiiv (kõnekeelne, väljendab olevikku.
nt Minust hoovata seletamatut võlu.
· nagu (justkui-,justnagu-,otsekui)- kõrvallause, kus verb on tingivas
kõneviisis.
nt Minu sõber väidab, nagu ei oskaks mina naelagi seina lüüa.
ÜTE
Üte (ka kõnetlussõna) on kiil, mis kõnetab lause adressaati, teda nimetades või
kirjeldades.
Ütte põhiülesanne on kontakti sõlmimine või hoidmine tähelepanu tõmbamise
teel.
Sageli avaldub üttes ka kõneleja halvustav, lugupidav vm suhtumine