Peale viimase lapse, poisi, ilmale toomist ei suutnud ta enam edasi elada ja suri. Enne seda soovis ta aga, et Mari hakkaks talu perenaiseks ja kasvataks üles tema lapsed. Andresel käsib laste pärast uus naine võtta ja enda pärast mitte muretseda. 8. Andres isana hoolis enda lastest, tegi nende nimel tööd, et lastel oleks parem tulevik, kuid kodus valitses peale Krõõda surma tõsine õhkkond. Krõõta sundis ta palju tööd tegema, kuid tegelikult hoolist naisest väga, ta ei osanud seda lihtsalt välja näidata. Taluperemehena oli ta tubli ja töökas, sai sulastega hästi läbi ja ei olnud kiuslik. Ta ei käinud ka kõrtsis joomas. Naabrimehena oli ta leplik, ega pidanud kaua viha, talus kõiki krutskeid. 9. Indrek teatab, et tahab minna linna kooli ja palub selleks laenu. Indrek lahkub vargamäelt. Andrese ära saatmise pidu, kus ta teatab, et ei armasta Vargamäge ja ehk ei tulegi iial enam tagasi. Vana
ka Oliveri varastama, kuid Oliver ei olnud sellega nõus ja puikles neile vastu. "Laske mul minema joosta ja väljadel surra. Ma ei tule enam kunagi Londoni lähedale, ei iialgi! Oh, halastage minu peale ja ärge sundige mind vargile. Kõikide taevainglite nimel, halastage!" (lk.166) Lõpuks sai Oliver teada ka oma tegeliku päritolu, seda tänu Faginile. Oliveril õnnestus sellest pätikambast eemalduda ning peale seda hakkas Oliveril viimaks hästi minema. Ta sai omale perekonna, kes hoolist tast ning armastasid teda. Oliver kaitses oma uut pere ning austas neid väga. Lugeja poolehoiu saavutab raamat sellega, et see paneb Oliverile kaasatundma ning näitab, kui kohutav võib olla ühe noore orvu elu, mis võib üldse kunagi kellegile osakssaada. Oliver on raamatus kannataja rollis ning lugeja tahab teada, kas selle õnnetu üksiku lapsega juhtub kunagi midagi head ka. Õnneks juhtus.
annaabi.ee 
