*Sekundaarsed frondid kuuluvad tavaliselt ühe tsükloni piirkonda ja lahutavad sama tüüpi õhumassi erinevaid osi. Sageli nende iga ei küündi üle ühe ööpäeva. AKTIIVSUSE JÄRGI: *Soe front liigub külmema õhumassi poole. Soe õhk libiseb neis mööda frontaalpinda üles. Enne sooja frondi saabumist mingisse piirkonda asub sellel alal külm õhumass temale iseloomuliku ilmaga. Suvel on külm õhumass labiilne, mistõttu päeval on valitsevateks pilvedeks konvektsioonipilved hoogsadudega, kusjuures öösel on taevas selge. Talvel on külmas õhumassis taevas pilvitu või kaetud alumiste või siis keskmise kõrguse kihiliste pilvedega. Esimeseks sooja frondi tunnuseks on kiudpilvede ilmumine. Õhurõhk hakkab aeglaselt langema. Tuul tugevneb ja pöördub vasakule (tavaliselt on kagutuuled). Frondi lähenemisel ilmuvad kõrgpilvede asemele kihtsajupilved, mille all võib sageli näha rebenenud pilvi. Eestis põhjustab sooja frondi lähenemine sageli tuisku.
erinevaid osi. Sageli nende iga ei küündi üle ühe ööpäeva. AKTIIVSUSE JÄRGI: *Soe front liigub suhteliselt külmema õhumassi poole. Valdav enamik soojadest frontidest on anafrondid, st soe õhk libiseb neis mööda frontaalpinda üles. Enne sooja frondi saabumist mingisse piirkonda asub sellel alal külm õhumass temale iseloomuliku ilmaga. Suvel on külm õhumass labiilne, mistõttu päeval on valitsevateks pilvedeks konvektsioonipilved hoogsadudega, kusjuures öösel on taevas selge. Talvel on külmas õhumassis taevas pilvitu või kaetud alumiste või siis keskmise kõrguse kihiliste pilvedega. Esimeseks sooja frondi tunnuseks on kiudpilvede ilmumine, millede hulk järjest suureneb ja mis tihenevad horisondi selles osas, kust soe front läheneb. Õhurõhk hakkab aeglaselt langema. Tuul tugevneb ja pöördub vasakule (tavaliselt on sooja frondi ees valitsevateks tuulteks kagutuuled)
Ilm tsükloni piirkonnas on väga muutlik. Atlandi ookeani kohal tekkivas tsüklonis võib juba algstaadiumis esineda intensiivsete laussademete tsoon. Suvel võib tekkida äike, talvel tugevad tuisud. Noores tsüklonis võib eristada kolme suurt tsooni, kus ilm on oluliselt erinev: Esimeses tsoonis vastavad pilvitus ja sademed sooja frondi vastavatele omadustele. Teises tsoonis valitseb tüüpiline külma õhumassi ilm kas kestvate selgimiste ja sademeteta või ulatusliku rünkpilvituse ja hoogsadudega, sõltuvalt külma õhumassi omadustest. Kolmandas tsoonis- noore tsükloni soojas sektoris on soe õhumass tavaliselt stabiilne ja ilm on kas selge või lauspilves. Okludeerunud tsükloni ilma põhiline erinevus noore tsükloni ilmast seisneb sellest, et maapinnal soe sektor kas täielikult puudub või esineb ainult tsükloni äärealas ega oma suuremat tähtsust. Oluline vahe ilmas noore või okludeerunur tsükloni läbiminekul tekib ainult siis, kui okludeerunud tsükloni
Frondid – nimetatakse kahte erinevate omadustega suurt tsooni, kus ilm on oluliselt erinev: Esimeses tsoonis vastavad pilvitus ja sademed sooja frondi vastavatele omadustele. Teises tsoonis õhumassi, mis kokku puutuvad. Nad on alati kaldu külma õhu poole. Külm õhk tungib soojale alla. tuul pöördub 90°. Külm front liigub valitseb tüüpiline külma õhumassi ilm kas kestvate selgimiste ja sademeteta või ulatusliku rünkpilvituse ja hoogsadudega, sõltuvalt külma suhteliselt soojema õhumassi peale. Edasiliikudes toob front endaga kaasa kõigi nende omaduste kiireid muutusi antud punktis. Frondi õhumassi omadustest. Kolmandas tsoonis- noore tsükloni soojas sektoris on soe õhumass tavaliselt stabiilne ja ilm on kas selge või lõikumist maapinnaga nimetatakse fondijooneks. Frondid tekivad õhuvoolude koondumisel, kui kahe erineva õhumassi lähenedes gradiendid lauspilves
annaabi.ee 
