Agrometeoroloogia enamus loenguid
kuni 10 000 km2 , laussadu annavad kihtsajupilved (Ns), kihtpilved (St) ja
kõrgkihtpilved (As). Liikidest on vihm, uduvihm ja lumi. Laussajuks võivad olla ka
teralumi, jäävihm ja lörts. Laussademete lõppu ennustab sajuintensiivsuse kasv.
· Hoogsademed mõnest minutist mõne tunnini kestavad. Saju intensiivsus on muutlik.
Mida suurem on saju intensiivsus, seda lühem on selle kestus. Hoogsademega
kaasnevad sageli äike ja tuulepuhangud. Neid annavad rünksajupilved (Cb).
· Massisisesed (ühtlane õhumass ja selle sees toimuvad sademed) ja frondisademed
(kaks erinevate omadustega õhumassi kokku puutuvad ja seal tekivad sademed).
TUUL JA ÕHUMASSIDE LIIKUMINE
Tuule all mõistetakse õhumassi liikumise horisontaalselt komponenti.
Õhu liikumise põhjuseks on õhurõhkude erinevus. Õhurõhk üldreeglina hakkab liikuma sealt,
kus on kõrgem sinna, kus on see madalam