Villem Grünthal-Ridala luuletused
üle sügavikkude. Hiilgad kastes heledana, pikka,
silmalaugel pisarana, kauguste hämaras süles,
Kurb, nii kurb on meel ja elada olgu rõõm ehk lein su loonud, tõuseb ja vaob,
on nii raske, raske piin, öö su rohu latva toonud. ja kaob.
tahaks hääbuda ja kustuda,
rahu, rahu isuksin. Hoogad tuules, rahes, sajus, Üles,
metsa kohal, hanipajus, maailmade otsata helki,
kaotad janu mulla pinnas, maaliste kurbuse iil,
Mõte janu maas, maaema rinnas. kohe laotuse põhjatu sinavat telki,
Veel sündimata, salapärasena, nägemata pisarad,
annaabi.ee 
