Hüpotalamuse seosed hüpofüüsi e ajuripatsiga
(vallandajad) ja statiinid e pidurdajad. Liberiinid liiguvad närviraku kehadest piki aksoneid
hüpofüüsi varres paiknevasse vereringesse portaalvereringe e värativereringe, sealt edasi
piki hüpofüüsi varre veresooni eessagara näärmerakkudesse, kus stimuleeritakse
eessagarahormoonide teket. Liberiinide nimetused on vastavalt: AKTH-d stimuleerib
kortikoliberiinm TTH-d türeoliberiin, gonadotroopseid hormoone gonadoliberiin, STH-d
somatoliberiin, prolaktiini mõjutavad mitmed homroonid. Liberiinidel on ka somatotropiini
riliisinghormoon (GHRH), kortikoliberiin e kortikotropiinriliisinghormoon (CRR-RH),
türeoliberiin e türeotropiinriliisinghormoon (TTH-RH). Kõik need moodustavad
hüpotalamohüpofüsiaalsüsteemi.
Teine allsüsteem koosneb hüpofüüsi tagasagarast e neurohüpofüüsist ja hüpotalamuse
neurosekretoorsetest tuumadest (kahesugused: nucleus supraopticus ja nucleus
paraventricularis). Tagasagara hormoonide teke toimub hüpotalamuse neurosekretoorsetes
annaabi.ee 
