Rene Descartes
vastu. Kuid siingi ei saanud ta soovitud rahu. Ta peale kaevati protestant poolt, et tema
filosoofia on ateistlik. Descartes oleks anted kohtu alla, kui Prantsuse saadik ei oleks
vahele astunud.
Ta veetis suure osa oma ülejäänud elust Madalmaades kus kirjutas ka suurema osa oma
töödest. 53. aastaselt kutsuti ta Rootsi kuninganna Kristiina juurde, kellega oli olnud
kirjavahetuses. Paraku põhjustasid karm kliima ja pidevane varajane tõusmine
hommikusteks kohtumisteks Descartesi haigestumise ja ta suri 1650. aastal.
Descartesilt pärineb kuulus ütlus “Mõtlen, järelikult olen olemas (Cogito ergo sum)”.
Sellega püüdis Descartes väita, et kui inimene mõtleb, kas ta on olemas, siis ainuüksi
mõtlemine tõendab seda. “Meditatsioonides” sõnas ta nii:”Et ma olen, ma eksisteerin, on
paratamatult tõsi, mil iganes ma seda lausun või mu mõistus seda mõtleb.”
Enne keskpäeva ata ei tõusnud ja oli pigem laisemapoolne