Allahiga rääkinud. Djenne Suur mosee Lääne- Aafrikas ·on maailma suurim savitellisehitis ·Ehitatud 1905-1909. a Islami naised Mitmenaisepidamine Vägivaldne käitumine naistega moslemi meestel võib olla korraga neli abikaasat, on neil Koraani järgi lubatud omada ka konkubiine -ehk liignaine on mehe mitteabieluline naine Kasutatud kirjandus · Ismid mõistmaks usundeid T. Gabriel,R. Geaves · Inimene, ühiskond, kultuur II osa keskaeg · Muhamed ja islam H. Holma, V. Barthold · Tagasihoidlik ettepanek Elukultuur Artikli autor Shamim Hunt on Dallase Ülikooli Filosoofiauuringute Instituudi doktorant. · Interneti materjalid
Prohvet Muhamed kuulutas Allahi usku kuni oma surmani. Muhamed suri 633. aastal oma lemmiknaise Aicha majas. Ta maeti Mediina moseesse. Pärast tema surma valiti prohveti esimeseks järglaseks, tema lemmiknaise isa, endine kaupmees Abu Bakr, keda Muhamed kutsus Abu Bakr AsSiddiq. 7. KASUTATUD KIRJANDUS · http://et.wikipedia.org/wiki/Muhammed 10.12.07 · http://miksike.ee 10.12.07 · Annemarie Schimmel ´´Islam´´ · H. Holma ja V. Barthold ´´Muhamed ja islam´´ · Jürgen Graupmann ´´Tabu leksikon´´ · John Browker ´´Maailma usundid´´
Vol 36, lk 527-548. 3. David, R., Brierley, J.E.C. Major Legal Systems in the World Today. London 1985, pp 455-483; 484-515. (ALLIKAS TEADUSKONNA TEABEKESKUSES; sobib ka 1968.a väljaanne). 4. Eddey on the English Legal System. London 1992. 5. Farnsworth, A.E. An Introduction to the Legal System of the United States. 1991. 6. Friedman, L. American Law. London 1984. 7. Friedman, L. A History of American Law. A Touchstone Book. N.Y. 1985. 8. Holma, H., Barthold, V. Muhamed ja islam. Tln. 1994. 9. Huntington, S.P. Tsivilisatsioonide kokkupõrge ja maailmakorra ümberkujunemine. Tallinn 1999, lk 120-134; 225-230; 267-278. 10. Khair-Al-Din, Ravil. Islami jurisprudentsi ja õiguse olemusest. Juridica, VII, 2000, lk 461-470. 11. Khair-Al-Din, Ravil. . Lõputöö. Tartu 2000. 12. Major, W.T. Basic English Law. London 1990. 13. Mayer, A.E. Law and Religion in the Muslim Middle-East Countries
Hannes tegi omale nime Suomi Jazz Orkesteri trompetistina ja hiljem ka heliloojana, Roberti kohta pole midagi täpsemat teada (Haavisto 2000: 201). 62 Trompetist Eugen Malmsten (1907–1993) oli esimesi ja tunnustatumaid soome vanema põlvkonna džässmuusikuid. Jazz & Pop Arkisto andmeil mängis Soome tuntumates orkestrites, nagu Zamba, Rytmin Radio-Pojat jt, veel 1975. aastal mängis ansamblis Jazzviikingit (N. Holma kiri siinkirjutajale 5.09.2007). 38 jäi tema paigale, mängides järgnevatel aastatel mitmes Soome parimas orkestris (Zamba, Embassy Band). Alates 1926. aasta maikuust algaski Soomes tõeline diksiländibuum, mis kestis veidi enam kui 10 aastat, kuni svingiajastu alguseni 1930. aastate lõpul. Soome esimesed jazzbändid olid eranditult mittesoomekeelsed ja koosnesid valdavalt
annaabi.ee 
