idaranniku maades. Kammkeraamika kultuuri elanikke peetakse hilisemate läänemeresoome rahvaste otsesteks eelkäijateks. 6. Venekirveste kultuur Umbes 2500 eKr jõudsid Eestisse uued hõimud, kes kasutasid venet ehk paati meenutavate ja puuritud silmaaukudega sõjakirveid, Uutele hõimudele olid iseloomulikud veel näärij'ljenditega savinõud ja omapärased matmiskombed.Kalmitud ise paikensid veekogu lähedal künkal. Hoimud tegelesid juba algelise loomakasvatusega. Sammuti seostatakse maaviljeluse algust Eestis venekirveste kultuuriga. Tegemis on indoeurooplastega. Uued hõimud elasid kammkeraamika rahvastikuga mitmeid sajandeid kõrvuti ja rahumeelselt. Eestlastele iseloomulikud sinised silmad ja heledad jooksed on tunnus mille kujunemisel mängis teatud rolli ka venekirvestekultuur. 7. Pronksiaeg Kolm ja pooltuhat aastat tagasi jõudsid Eestisse esimesed metallesemed.
bataavid brukterid hamaavid atuaarid ubid uusipid tenkter katid heruskid 3.3. Herminonide kultusliit ehk Elbe-äärsed läänegermaanlased langobardid sueebid semnonid hermunduurid markomannid kvaadid 2000 AASTAT TAGASI ASUSTASID germaani hoimud suurt ala Ida-Euroopas, ulatudes kuni tänase Ukrainani. Klimaatiliste muutuste tottu ajavahemikus 5000-2000 aastat enne meie aja arvamist hakkasid indoeuroopa hoimud, kes olid pärit aladelt, mis on tänapäeva Jüütimaa, Schleswig-Holstein, piirkond ida pool Elbet, tänane Poola, liikuma läände ja purjetasid üle Pohjamere aladele, mis tänapäeval on Ida-Inglismaa ja Kagu-Sotimaa. Saksid, kes pärinesid Saksimaalt, mida
annaabi.ee 
