Nimetu
Õnneks ei pea me
kuskile kaugele minema sest kohe järgmise tänava nurgal asubki Optika.
Sisse minnes esimene asi mida ma näen: Meie kallis klassijuhataja on müüaks hakanud.Irw kas
pole.Nh eh juba lähengi taharuumi silmi kontrollima. Ma pean pea panema kuskile armatuuri peale
ning vahtima mingit majakest looduses.Vahepeal läheb see uduseks (rõve tunneb tekib). Nii nüüd
ongi jõudnud kätte oodatud aeg. Oioi ma pean prillid saama. Issand ei jubal hoidgu. Kui aga sõnan et
ei taha prille ja hakkan läätsesid kandma räägitakse pikka ja lai jutt miks ma ei tohi kanda.
Esiteks mul pole veel silmad välja arenenud,teiseks ..pean aja kirja panema kus mis õpetatakse
läätsesid kasutama ning kolmadaks need kahjustavad silmi. Ou mai kaad jumal ma ei taha ju prille.
Koju minnes olin ma kõigi peale solvunud vihane ja kurb samuti. Miks on elu mu vastu nii
ebaõiglane??