Edukas põgenemine
Hetk veel ja see
oleks kõigest märkimist mittevääriv lugu mõistlikkuse piirini õnnelikust ajakirjanikust, kes elab oma pisiprobleemidest
pikitud elu, nurisedes kileviinerite üle mis ei kooru.
Taevas jõekääru kohal muutus pahaendeliselt punaseks, rõhutades raagus puudemüüri haletsevat ühtehoidlikkust
ning kõrged appihüüded tapsid üksikute jalutavate paaride sosina olematuks. Metamorfoos rahulikust hoiatavani. Mul
olid jalas libeda tallaga peokingad ning seljas pruun, päris õhuke ülikond, mu süda lõi seda kiiremini, mida
aeglasemalt ma kaldale lähemale tõttasin, lootes, et keegi kangelaslikum minust mööda sööstab, aga ei... Nad
hangusid. Olid jääfiguurideks tarretunud, pilgud peatunud mitte uisuplikal, aga minul.
Mida ta järgmiseks teeb?
Siis tajusin ma ära selle muutuse, kus tald ühelt pinnalt teisele astudes su mõistusse kiilu lööb osa sinust jääb
annaabi.ee 
