Selle 2+2 mudelil oli sportlik välimus. Samuti tehti autoralliks mudel RS. BMW 700 osutus konkurentsivõimeliseks ja sellest algas BMW hea maine sportsedaanide tegemisel. Frankfurdi 1961. aasta autonäituseks lasi BMW välja 1500, võimsa kompaktsedaani, millel olid eesmised ketaspidurid ja neljarattaline sõltumatu vedrustus. See kaasaegne varustus tõstis veelgi BMW mainet sportautode hulgas. See oli esimene BMW, millel oli ametlikult Hofmeister Kink, kõver tagaakna joon, mis on tänini BMW iseloomulik tunnus. Mudelitele 1800 ja 1600 lisaks tehti uus klass 1500. 1966 lasti välja 1600 kaheukseline variant koos kabrioletiga. Need mudelid nimetati 02seeriaks, millest kuulsaim oli 2002. Aastal 1968 lasi BMW välja suure "Uue kuue" sedaanid 2500, 2800 ja Ameerika Bavaria ning kupeed 2.5 CS ja 2800 CS. 1972. aastal lasti välja 5. seeria, mis asendas uue klassi sedaanid. Uue klassi kupeed asendati 3
disainis Giovanni Michelotti. Selle 2+2 mudelil oli sportlik välimus. Samuti tehti ralliks mudel RS. BMW 700 osutus konkurentsivõimeliseks ja sellest algas BMW hea maine sportsedaanide tegemisel. Frankfurti 1961. aasta autonäituseks lasi BMW välja 1500, võimsa kompaktsedaani, millel olid eesmised ketaspidurid ja neljarattaline sõltumatu vedrustus. See kaasaegne varustus tõstis veelgi BMW mainet sportautode hulgas. See oli esimene BMW, millel oli ametlikult Hofmeister Kink, kõver taguakna joon, mis on tänani BMW iseloomulik tunnus. Mudelitele 1800 ja 1600 lisaks tehti uus klass 1500. 1966 lasti välja 1600 kaheukseline variant koos kabrioletiga. Need mudelid nimetati 02-seeriaks, millest kuulsaim oli 2002. Aastal 1968 lasi BMW välja suure "Uue kuue" sedaanid 2500, 2800 ja Ameerika Bavaria ning kupeed 2.5 CS ja 2800 CS. BMW oli majanduslikult edukas ja 1971. aasta detsembris kolis Münchenis uude
Selle 2+2 mudelil oli sportlik välimus. Samuti tehti ralliks mudel RS. BMW 700 osutus konkurentsivõimeliseks ja sellest algas BMW hea maine sportsedaanide tegemisel. Frankfurti 1961. aasta autonäituseks lasi BMW välja 1500, võimsa kompaktsedaani, millel olid eesmised ketaspidurid ja neljarattaline sõltumatu vedrustus. See kaasaegne varustus tõstis veelgi BMW mainet sportautode hulgas. See oli esimene BMW, millel oli ametlikult Hofmeister Kink, kõver taguakna joon, mis on tänini BMW iseloomulik tunnus. Mudelitele 1800 ja 1600 lisaks tehti uus klass 1500. 1966 lasti välja 1600 kaheukseline variant koos kabrioletiga. Need mudelid nimetati 02-seeriaks, millest kuulsaim oli 2002. Aastal 1968 lasi BMW välja suure "Uue kuue" sedaanid 2500, 2800 ja Ameerika Bavaria ning kupeed 2.5 CS ja 2800 CS. BMW oli majanduslikult edukas ja 1971. aasta detsembris kolis Münchenis uude peakorterisse, mis