kaugusele(50km/h). 18. Tuulepesad- Kaskedel esinevad tuulepesad e nõialuuad, seda põhjustab parasiitseen kaseluudik. Tema tegevus põhjustab uinupungade puhkemist. 19. Sitikaseen- on kitsalt kohastunud elama kindla putukaliigi isenditel või isegi tema teatud kehaosal s.t. sitikaseenel on kõrge spetsiifilisus. 20. Tuletael- Eesti metsades on üks tavalisemaid elusal ja surnud pidul kasvavaid seeni tuletael, ta moodustab iseloomulikke hobusekabjakujulisi mitmeaastasi viljakehi. Igal aastal kasvatab seen viljakeha alaküljele uue torukeste kihi kus asuvad eosed. Seetõttu on võimalik määrata seene viljakeha vanust ristlõigul näha olevatel torukeste kihtide arvu järgi. Siia kuulub ka väävlik kes on ühe aastane seen, s.t. ta moodustab igal aastal uued viljakehad. 21. Tanuseened- Omapärase välimusega on tanuseened, nende viljakeha tipp on kaetud limase tugevasti lõhnava ainega, et ligi meelitada kärbseid. 22
14) SITIKASEEN kuulub kottseente hulka ning on putuka peal kasvav parasiit. Sitikseen kinnitub putuka kitiinkesta külge ja toitub sellest, kuid ei kahjusta oluliselt peremeesorganismi. Levib putukalt putukale või eostega. Sitikseened on kitsalt kohastunud elama kindla putukaliigi isenditel või nende teatud kehaosal (1600+ liiki) 15) TULETAEL kuulub kandseente hulka. Eesti metsades üks tavalisemaid surnud ja elusal puidul kasvavaid seeni. Ta moodustab hobusekabjakujulisi mitmeaastase viljakeha. 16) MUST TÄPPHALLIK kuulub ikkesseente hulka. Must täpphallik on saprotroof ja toitub, elab toiduainetel. Leiva pinnal tekivad seenel spetsiaalsed hüüfid, millel arenevad eoseid kandvad eoslad sporangiumid (mustad), mis on palja silmaga nähtavad. 17) SEENEMÜRGITUSED tulevad mürgiste seente söömisest. Esmasteks mürgitustunnusteks on iiveldus, kõhuvalu, oksendamine ning hiljem
annaabi.ee 
