"Stepihunt" Hermann Hesse
kuhtumise, enesest teadlikuks saamise, peeglisse ja selle taha vaatamise vajadust; sesltpeale
suuundub elu piirangust läbimurdmisele, loominguliste jõudude väljaarendamist takistavate piiride
ületamisele.
4. Luuletus Stepihundist. Peategelase poeetilises vormis esitatud autoportree.
5. Harry märkmed. Peategelase müstilise hingerännakute kirjeldus, mille käigus ta hakkab tajuma
oma hngekriiside olemust ja mõistma selle lahendamise võimalusi; uuendab kontakte
tegelikkusega, õpib väärtustama isennast ja aktsepteerima elu pahupoolt. Maagiline teater.
Harry Halleris pesitses kaks poolust inimene ja hunt. Inimese pool oli peen, tark, südames igatses headuse
ja õrnuse järgi. Stepuhunt oli aga kõige selle vastand. Ta tundis viha ja surmavaenu teiste inimeste suhtes,
nende väärastunud ja valelike kommete ja elureeglite vastu