Eesti keele reeglid
jrgmisse silpi.
4) Liitsnas silbitatakse iga sna eraldi.
3. Poolitamise reeglid.
1) hte thte ei jeta ksinda rea lppu ega kanta le jrgmise rea
algusse.
2) Liitsna on hea poolitada koostisosade vahelt.
4. Kaks vi enam krvuti asetsevat erinevat kaashlikut moodustavad
kaashlikuhendi. Kaashlikuhendis kirjutatakse iga kaashlik he
thega. Erandlikult vib kaashliku kirjutada hendis kahe thega:
a) liitsnades,
b) liitega snades, kui liide algab sama thega, millega sna lpeb,
c) pingsalt hlduva s-i korral, mis on l, m, n vi r jrel,
d) liite -gi ja -ki ees
5. Kaks vi enam krvuti asetsevat erinevat tishlikut moodustavad
tishlikuhendi.
6. Diftongis kirjutatakse iga tishlik he thega.
7. Liide gi liitub helilisele ja ki helitule hlikule.
8. Sna sees kirjutatakse silbi alguses j ja silbi lpus i.
9. Vrsna tunnused:
a) b,d,g sna alguses,
b) vrsnathed f,,z,,
c) rhk jrgsilbil,
d) pikad tishlikud jrgsilbis,
e) o jrgsilbis.
10. Nimed kirjutatakse suure thega. Nimed on taevakehadel, isikutel,
annaabi.ee 
