Edvard Munch
Pildil kujutas
kunstnik oma õde Sophiet. Maal annab hästi edasi kunstniku isiklikku valusat
läbielamist. Maal sai väga negatiivse kriitika osaliseks. Järgnevate aastate tööd on
vähem väljakutsuvad ja kriitikuid ärritavad. Neli aastat hiljem maalitud "Inger
rannas" tõestab Munchi võimet portreteerida lüürilist atmosfääri, jäädes siiski tolle
perioodi romantilise trendi raamidesse.
Samal aastal maalis ta ka Karl Jensen-Hjelli, Oslo ühe tuntuima boheemlase,
täispikkuses portree. Tutvus Hans Jægeriga ja liikumine tema radikaalsetest
anarhistidest sõprade seltskonnas, sai kunstniku elu olulisimaks pöördepunktiks.
Oma edasistes maalides tahtis ta realistlikult näidata inimese piinarikast ja rasket
elu. Sellel perioodil alustas Munch ka oma laiaulatusliku biograafiaga, mille juurde ta
oma elu jooksul veel tihti tagasi pöördus.
1889. aasta sügisel korraldas Edvard Oslos suure näituse. Ta tööd osutusid nii
annaabi.ee 
