"histoonile" - 1 õppematerjal

Rakutuum

Et nukleosoomide struktuur tekiks, on vajalikud täiendavad valgud, mis seovad histoonid ja ühendavad need DNAga. Esinevad täiendavad DNA kondenseerumise tasandid. Rakkude interfaasis (periood mitooside vahel) eraldatud DNA esineb 30 nm diameetriga ahelatena e solenoididena. Selline struktuur tekib nukleosoomse pärlinööri spiraliseerumisel. Spiraali igal keerul on 6 nukleosoomi. H1 molekulid (üks iga nukleosoomi kohta) paiknevad spiraali keeru sees. Oletatakse, et lisaks H1 histoonile osalevad solenoidi struktuuri tekkes ka nukleosoomide histoonide väljaulatuvad N terminaalsed otsad. Sellist struktuuri nim. kondenseerunud kromatiiniks. Kuidas on reguleeritud DNA struktureeritus? Et saaks toimuda DNAlt teatud geenide transkriptsioon (RNA polümeraasi seostumine), peab DNA lahti keerduma. Nukleosoomi koostisesse kuuluvate histoonimolekulide aminoterminaalne ots (20-40 aminohapet) ulatub nukleosoomist välja. Selle koostises on palju Lys jääke, mis seostuvad