Füüsikast tulenevad võimalused ja ohud
Kui aastal 1945 võeti
aatomi- ja tuumafüüsikast lähtudes kasutusele tuumarelv, siis pidi inimkond vist esmakordselt
selgesti tõdema, et füüsika arenguga kaasnevad ohud. Tegelikult lõid juba 19. sajandi
avastused mehaanikas lisaks inimeste eluolu parandamisele masstoodangu sõjanduses. Ning
mitte lihtsalt masstoodangu vaid ka täiuslikumad ja hävitusjõulisemad relvad. Selle näite
puhul pole seotus füüsikaga lihtsalt nõnda selgesti tajutav kui tuumarelva puhul, kuid pärast
Hirsohima pommitamist alanud Külm Sõda oli esimene kord, kui füüsikalised avastused
(antud juhul siis kuidas aatomeid lõhustada) ähvardasid negatiivselt mõjutada suurt osa
maailma rahvastikkonnast. Kui nt. Kuuba kriisi ajal oleks tuumasõjaks läinud, oleks võinud
Kariibide kohale paiskuda piisavalt radioaktiivsust muutmaks 200 miljoni inimese kodumaad
sama elamiskõlbmatuteks nagu Tsernobõlis kakskümmend aastat hiljem.