Eesti tulevikule mõeldes
ajal, kui riik ise oma hädadega toime ei tule on raske näha probleemi lahendust. See mõjutab
inimeste heaolu, toimetulekut ja ka ellujäämist.
Mõeldes tulevikule, on meie riigil ees pikk tee leida õigeid valikuid ja teha arukaid otsuseid. On
aeg, kus poliitlistest mängudest on tähtsam meie keel ja kultuur, meie majandus ja iniemste
heaolu. On vaja mõelda suurelt ja samas näha ka võimalusi mis meid arendaks ja viiks edasi
meie majandust, teadust. Et me ei peaks hirrmu tundma oma iseseisvuse eest. Ma arvan, et Eesti
tulevik on ka täna meie endi teha, et rahvas peab olema ühtne ja teotahteline ja aktiivne ning
muretsema oma riigi heaolu eest. Et saaksime kunagi jäeltulevatele põlvedele jätta pärandi ja
öelda uhkusega nii nagu on öelnud Lydia Koidula ,,Eestimaa, su hiilgav rada, kus jalg õppind
kõndima, kus ma musti juukseid kannud, valgeid loodan kanda ka..."