M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat
tulid, siis nad ei hoolinud meist, vaid jooksid sinna, kus oli rohkem kära. Ja me võtsime paadi
ja
sõitsime parvele ja olirnegi julges kohas; ja Jim oli vaba mees; ja me tegime kõik üksipäini --
eks
see olnud tore, tädike!»
«Noh, niisugust asja pole ma veel eluilmaski kuulnud! Siis teie, teie tegu oli kogu see
segadus,
te väikesed võllaroad; siis teie ajasite meil kõigil pead sassi ja
491
hirmutasite meid poolsurnuks. Kõige parema meelega näitaksin teile jalamaid, mis ma
sellest kõigest arvan! Mõelda, et ma kõik need ööd siin mures olin -- saa aga ruttu terveks, sa
noor kõrilõikaja, küll ma teid siis mõlemaid käsile võtan!»
Aga Tom oli nii kangesti uhke ja õnnelik, et ei suutnud suud pidada, vaid aina jahvatas
edasi. Tädi küsis järjelt üht ja teist, ja nii nad vuristasid vahetpidamata nagu kassikontsert,
kuni tädi viimaks ütles:
annaabi.ee 
