Distsipliin kui päästerõngas, kirjand
metsikult vingutakse. Inimestel pole õrna aimugi kohustustest, eriti
mingitel 16-aastastel pubekatel, kes on juba emad. Kõik hala ja
targutamine läheb ühest kõrvast sisse, teisest välja ning vead
korduvad aina uuesti ja uuesti. Keelud ei loe mitte midagi kasvatamatu
inimese puhul. Ma ausalt ei tea, miks asjad nii viltu on. Mis toimub?
Tuleks mõelda, sügavalt, milline on meie maa 10.-20.aasta pärast, kui
selline distsiplineerimatus ja mühakus jätkub?
Hirmupuudus on lapsed üle käte lasknud. Vitsa saamine? Selline asi
eksisteerib veel? Loomulikult mitte. Võõrad kipuvad teisi õpetama,
naljakas, kas pole? Suurt rolli mängivad halvad tutvused.Suurimad
mõjutajad üldse.Samas võib ka kodune distsipliin normaalsuse piires
olla, kuid selle rikuvad teistsuguse kasvatusega noored. Ega ei ütleks,
et ise oleksin ka väga ranges peres sirgunud, ei ole, aga ma pole
vähemalt (KIRJUTA KODULINNA NIMI) kaak, kes napakaid asju päevast
päeva korda saadab
annaabi.ee 
