Popi ja Huhuu
inimest, jutus leppis ta üsna kiiresti uue Isanda Huhuuga, kuigi viimane temaga halvasti
käitus. Koer on samuti kontrolliv, enamus tema ajast kulus maja kontrollimiseks ning ringi
nuuskimiseks. Popi sümboliseerib tänavat inimest, tema arvates oli Isand kõige parem
maailmas, kuigi Isand tegelikult ei olnud midagi erilist. Üldiselt iseloomustabki Popi
käitumine headust, lahkust, kaastundlikkust. Popi muretses isegi Huhuu pärast, kuigi ta oli õel
Popi vastu. Sümboliseerib ka kuulekust, hirmunut.
Huhuu sümboliseerib eelkõige isekust, jutus tuli see välja väga mitmes kohas. Huhuu arvas, et
vaid tema on tähtis, käitus Popiga väga halvasti. Üks inimlik joon on kindlasti
vägavallatsemine. Huhuu kiusas Popit tihti, tegi talle nimelt haiget. Huhuu on samuti selline,
kes näeb välja habras ja nõrk, isegi, et abitu. Tegelikult on ta õel ja hoolimatu. Novellis
avaldub see selgesti selles kui Huhuu puurist välja sai, jalamaid asus ta maja lõhkuma. Oma
annaabi.ee 
