Anders Celsius
magnetvälja suuna ja tugevuse kiirete muutustena ning esimesena oli seda täheldanud
inglane Edmond Halley 1716. aastal. Celsius oli Nürnbergis avaldunud oma uurimustöö
virmaliste kohta, mis põhines vahemikus 1716 kuni 1732 Rootsis tehtud rohkem kui
kolmesajal vaatlusel. Sel ajal pidas ta virmalisi haruldaseks atmosfäärinähtuseks, tõelisele
põhjusele jõudis ta jälile alles koos Olof Hiorteriga tehtud vaatluste abil.
Aastal 1741 märkasid Celsius ja tema abiline Olof Hiorter, et eriti suured magnetilised
kõikumised ilmnesid siis, kui jälgiti virmalisi täpselt enda kohal. See näitas (nagu järeldati
hiljem), et elektrivoolud seostusid virmalistega, valgudes piirkondades, kus virmalised alguse
said. Pärast Celsiuse surma töö jätkus ja aastaks 1747 oli Hiorter teinud rohkem kui 10000
vaatlust.
Celsiuse konstrueeritud elavhõbetermomeeter
18. sajandil, mil Celsius elas ja töötas, oli kasutusel palju