318 meetri kõrgusel Suur Munamägi. Ligikaudseks pindalaks on 2500 ruutkilomeetrit. Leidub palju künkaid ja suuri kupleid. Mägi jätkub Lätis ja Venemaal. Haanjas on palju mägesi, mis on kõrgemad kui 280 meetrit. Keskosas on kõrgeimate küngaste ja suurepindalaliste seljakute ala, mida ümbritseb madalamate küngastike vöönd. Põhja suunas laskuvad sügavad orud - Kütiorg ja Piusa ürgorg. Nende orgude vahel paikneb Hinsa küngastik, mis asub karbonaatkivimitega kaetud aluspõhjakõrgendikul. Otepää kõrgustik asub Võrtsjärvest natukene allpool kagus. Kõrgustikul on palju künkaid ning Pühajärve nõgu jaotab kõrgustiku kaheks. Kõrgeim mägi on Kuutsemägi 217 meetrit. Otepää kõrgustiku pindalaks 1180 ruutkilomeetrit. Mäel on olemas ka vaatetorn ning slaalominõlv. Otepää on tuntud heade suusamägede tõttu. Sakala kõrgustik asub Viljandis. Kõrgustiku
Pinnamood Haanja kõrgustiku ilme on eri osades üsna erinev. Võru orundi põhjaveerult avaneb kaugvaade Haanja tippudele. Keskosas, kõrgustikule nime andnud Haanja asula ümbruses, on kõrgeimate küngaste ja suurepindalaliste seljakute ala, mida omakorda ümbritseb madalamate küngastike vöönd. Viimast liigestavad kõrgustiku keskosast lähtuvad ja põhja suunas laskuvad sügavad orud -- Kütiorg ja Piusa ürgorg. Nimetatud orgude vahel paikneb geoloogiliselt huvipakkuv Hinsa küngastik, mis asub ülem-devoni karbonaatkivimitega kaetud aluspõhjakõrgendikul. 2 Piusa koopad Hinsa küngastikust lõunasse jääb mattunud oru kohale kujunenud VanaSaaluseVastseliina nõgu (oru põhi on kuni 60 m meretasemest madalamal). Nõgu täidavad sandurtasandik ning Piusa jõe keskjooksu org, mistõttu pinnamood on siin üsna rahulik
Pinnamood Haanja kõrgustiku ilme on eri osades üsna erinev. Võru orundi põhjaveerult avaneb kaugvaade Haanja tippudele. Keskosas, kõrgustikule nime andnud Haanja asula ümbruses, on kõrgeimate küngaste ja suurepindalaliste seljakute ala, mida omakorda ümbritseb madalamate küngastike vöönd. Viimast liigestavad kõrgustiku keskosast lähtuvad ja põhja suunas laskuvad sügavad orud -- Kütiorg ja Piusa ürgorg. Nimetatud orgude vahel paikneb geoloogiliselt huvipakkuv Hinsa küngastik,mis asub ülemdevoni karbonaatkivimitega kaetud aluspõhja kõrgendikul. Veestik Haanja on Eesti kõige järvederikkam ala. Neid on siin kokku umbes 175. Enamik väikesi järvenõgusid on tekkinud jääpankade sulamise tagajärjel. Suur osa endistest järvedest on tänaseks kinni kasvanud ning muutunud soodeks. Orujärved on tugevasti liigestatud kaldajoonega, näiteks Kavadi järv
Näiteks Pärnumaal taastas külanimesid Varbla vald, ent umbes sama asustuspildiga Tõstamaa vald seda ei teinud. Niisamuti Võrumaal on kõrvuti samalaadse asustusega Vastseliina vald (külanimed taastamata) ja Misso vald (nimed taastatud). Võrumaa olukorra teeb eriliseks ka see, et osa valdasid (Meremäe, Misso, Rõuge, osalt ka Haanja, Sõmerpalu jt) muutsid ametlikuks võrupärased nimekujud, teised jäid kunagi põhjaeestiliseks normitud kujude juurde, vrd Hindsa (Missos) ja Hinsa (Vastseliinas), Raudsepä (Rõuges) ja Raudsepa (Varstus), Kuklasõ (Rõuges) ja Kuklase (Haanjas). Seega on vaja riikliku nimekorralduse, eeskätt kohanimenõukogu aktiivsemat sekkumist, et asustusjaotus korrastataks kas või minimaalselt ühtlustatud kriteeriumide põhjal. Peatusenimed. Siin on probleem selles, et väljaspool linnu omavalitsus määrab nimed, aga teedevalitsus paigaldab sildid. On siiski ka bussiliinidega vallateid, mille äärde on sildid paigaldanud vallavalitsus.
annaabi.ee 
