Eesti keskaja algus
Pealahing toimus aprilli kuus peipsi järve jääl ja sai seega nime jäälahing. Lahing lõppes
Saksa ristirüütlite lüüasaamisega, pärast seda saksa feodaalid loobusid mõttest vallutada
venemaa.
Peale Eestimaa vallutamist hakati looma feodaalkorda. Vähehaaval hakati
talupoegadel maid ära võtma ja moodustama mõisaid. Esimesed mõisad loodi Taanlaste alal.
Eestlastele pandi peale kohustused vallutajate vastu. Esmane kohustus oli naturaalmaks, mida
nim. Hinnuseks. Kirikule tuli maksta künnist. Raske kohustus oli linnade ja kirikute
ehitamine. Koos mõisate rajamisega tekkis teokohustus, mida eestlased hakkasid hiljem nim.
Teoorjuseks.
Kuni 15nda sajandini olid eesti talupojad veel isiklikult vabad, kuid alates 15ndast sajandist
hakati kehtestama pärisorjust. Esialgu keelati neil kodukohast lahkuda sunnismaisus. Hiljem
võeti endale õigus talupoegi müüa, kinkida ja määrata ihunuhtlust kodukariõigus.