Eurole üleminek Eestis Teemad · Mis on euroala? · Euro kasutuselevõtu praktilised aspektid · Miks on eurole üleminek kasulik? · Kuidas vältida hinnatõusu? Mis on euroala? · Euroalasse kuulub 16 Euroopa Liidu riiki, kus on kasutusel euro. · Eestist saab 01.01.2011 euroala 17. liige. · Euroala on teine kõige suurem majanduspiirkond maailmas USA kõrval (15% maailma majandusest, USA 20% maailma majandusest). Umbes 40% tehingutest välisvaluutaturgudel toimub eurodes. Järjest enam riike seob oma valuuta kursi euroga, sest see tagab stabiilse arengu ka nende riigile.
Korraldavad küsitlusi ja miitinguid, aga enam pole võimaik midagi muuta. Korraldatud küsitluse käigus Küsimusele ,,Kas Teie pooldate üleminekut Eesti kroonilt eurole?" vastas eitavalt 52,8%. Eurole ülemineku poolt oli 34,3%. Oma arvamust ei osanud öelda 12,8% küsitletuist. Euro vastu oli nii enamus eestlasi kui mitte-eestlasi. Üheks põhjuseks miks inimesed kardavad eurole üleminekut, sest neile pole piisavalt selgitatud euro positiivseid külgi. Kardetakse ka hinnatõusu seda näitab ka küsitluse tulemus, et 68% inimesi küsitletust kardab hinnatõusu. Tegelikkuses, aga euroalaga liitunud riikide kogemuse põhjal võib öelda, et euro kasutuselevõtt ei too kaasa märkimisväärset hinnatõusu. Eurole ülemineku mõjud on jäänud lühiajaliseks ning ligikaudu 0,1-0,3 protsendipunkti vahemikku. Aga mida annab euro Eesti riigile? Annab kindla tugi kogu Euroopas ja maailma mastaabis . Ettevõtted julgevad tulla Eestisse ja rajada oma ettevõtte
võrreldes vabaturu situatsioonis maailmaturuga potentsiaalse impordiga tõusevad, tollimaksu võrra. 4. Mõju tarbijatele Tarbijad saabada impord kauba kallimalt kätte kui Tarbijad tarbitavad kogused on piiratud vastavalt siis seda ilma tolliliste piiranguteta. (e. Maksavad kinni siseturu pakkumise ja riiklike kvoodi piirangutega. hinnatõusu võrreldes maailmaturu hinnaga) Tarbijad maksavad kinni hinnatõusu võrreldes maailmaturu hinnaga. 5. Mõju tootjatele Tootjad saavad küsida kõrgemat hinda kui Tootjad saavad küsida suuremat hinda ja lisaks üritada vabaturuga riikides. Saavad täiendavat kasumit. pakkuda maksimaalset nõutavat kogust, raha jääb
Sisemajandus on endiselt üsna nõrk ning olukord ei parane enne, kui väheneb eestlaste tööpuudus Euro odavnemine Maailmamajanduses ja Eesti ekspordi põhiturgudel Euroopas on Suurenenud olnud head ajad. eksporditulud võimaldasid koduturul kulutusi suurendada nii töötajatel kui ka ettevõtetel. Poolt ja vastuargumendid + Eksporditulude suurenemine on tõstnud kasumeid ja on üle kandunud ka palkadesse Töötajate arvu suurenemine Palgatulu jätkuv kasv toetab teenuste hinnatõusu kiirenemist Eesti tööhõive on kontsentreerunud majandusharudesse, milles pole võimalik tootlikkust ja seeläbi ka lisandväärtust erilisel määral tõsta. Poolt ja vastuargumendid + Neis majandusharudes, kus tootlikkuse suurendamise võimalus on suurem, tegutsevad Eesti ettevõtted väikses mahus või väärtusahela vähetulusates osades Majandus on kaldu nö odava tootmise suunas. Eestis töötab suhteliselt palju inimesi valdkondades, mis on madalama
Euro tulekuga kaasnevad ka negatiivseid asjaolusi mida tuleb arvesse võtta.Euro tulekuga kaob meil praegune valuuta kroon, mis on meil higi,vere ja pisaratega välja võidetud pea 20 aastat tagasi, kui saavutasime iseseisvuse ning ka ühtse valuuta=kroon.Paljudel inimestel on harjumatu harjuda mõttega uue valuuta tulekuga kuna siis peavad nad ümber harjuma ning arvestama hindu.See on raske noortel inimestel räägimata vanadest inimestest.Samuti tekib päevakorda küsimus hinnatõusu kohta.Väga paljud inimesed kardavad euro tulekuga suurt hinnatõusu,mis tänapäeva palkadega,mõjuks inimestele halvasti.See ongi vast suurim kartus inimeste seal euro tulekuga. Kuna euro tulekut takistada ei saa,tuleb meil olukorraga leppida ning lihtsalt jälgida kuidas euro tulek muudab meie majandus ning sotsiaalselt kulgu.
Küsimusele «Kas teie pooldate Eesti kroonilt eurole üleminekut?» vastas 53 protsenti küsitletutest eitavalt. Kuid minu arvates pole sellistel küsitlustel mõtet, kuna euro tulek on möödapääsmatu. Parem see raha, mis raisatakse mingite küsitluste, eurokalkulaatorite jms. peale võiks hoopis minna rahvale euro tutvustamiseks. Euroalaga liitunud riikide kogemuste põhjal võib öelda, et euro kasutuselevõtt ei too kaasa märkimisväärset hinnatõusu. Valitsus on hinnatõusu vähendamiseks kehtestanud täpsed hindade ümberarvutamise reeglid. Lisaks peavad kõik jaekaupmehed hinnad avaldama nii kroonides, kui ka eurodes juba pool aastat enne ja peale euro kasutusele võttu. Kui neid kahte reeglit ei järgita, võib juriidilist isikut karistada kuni 30 000 kroonise rahatrahviga. Lisaks paljud ettevõtted on liitunud ausa hinnastamise leppega, mis tähendab, et kõik hinnad arvestatakse ümber ametlikku kurssi.
Euro tuli, kadusid koidulad ja jakobsonid. Mida võitsime, mida kaotasime? 1. jaanuaril 2011 hakkas Eestis kehtima euro. Iga inimese arvamus sellest oli erinev. Millised olid ja on praegugi euro saabumisega kaasnenud plussid ja miinused ? Üheks suurimaks negatiivseks asjaoluks peetakse hinnatõusu. Eestis tõsteti toiduainete hindu Euroopa Liidu tollimaksu määra võrra. Enim on märgatud kütuste hinnatõusu ning toiduainetest suhkru kallinemist. Tegelikkuses pole aga hindade suurenemine seotud vaid euro tulekuga, vaid hoopis üldise elu kallinemisega. Samas ei saa ka väita, et euro tulekul pole sellega mingit seost, kuna käibemaksu määra ja paljusid muid seadusi muudeti just selleks, et avada tee Euroopa Liidu ühisraha tulekuks.
turunduskampaaniat: Hinnagarantiid. Hinnagarantii kampaania sõnum pole mitte hinna alandamine, vaid lubadus, et tootel hinda ei muudeta. Kampaania sai alguse 2011 aastal, kui lubati külmutada 40 enimostetud toote hinnad kuni aasta lõpuni. Rimi Eesti Food, Selver ning Maxima olid kõik ühisel arvamusel, et antud kampaania on klientide lollitamine ning paarikümne toote külmutamine ei anna mingit tulemust pikemas perspektiivis hinnatõusu vastu võitlemisel. Hinnagarantiid nimetati avalikult populistlikuks. Hinnagarantii turunduskampaania eesmärgiks on pidurdada Eestis toiduainete hinnatõusu. Minu arvates on see väärt üritamist. Sellise kampaaniaga saab hinnatõuse ning kiireid kõikumisi küll pisut pidurdada, kuid mitte lõpikult kaotada. Enimostetud tooted valiti erinevatest osakondadest. Seega leidus hinnagarantii tooteid nii tarbe- kui ka toidukaupade seas. Valitud tooted märgistati eraldi selle jaoks
Kirjelda millal seda turunduses võiks kasutada. Bartertehing on otsetehing, kus kaupu või teenuseid vahetatakse raha kasutamata tehakse vahetuskaupa. Bartertehinguid tehakse eelkõige majanduskriisi või kõrge inflatsiooni tingimustes. Bartertehingud olid levinud Suure depressiooni ajal. Ka Nõukogude Liit kasutas bartertehinguid oma kaubavahetuses lääneriikidega (eriti Soomega). 26) Loetele hinna tõstmise reegleid. - Informeerige eelnevalt tarbijaid hinnatõusu põhjustest ja selle suurustest. Tegelikult tõstke vähem hinda. - Hindu ei ole soovitav korraga palju ja tihti tõsta. Mida suurem on hinnatõus, seda pikem on kohandumine. - Tehke panus hinnastruktuurile. Tõstke osade kaupade hindu ja teiste omi alandage. - Kui konkurendid tõstavad hindu, siis tõstke koos teistega samaaegselt ja natuke rohkem. - Diferentseerige hinnatõusu klientide osas. Püsiklientidele andke ajutist
Sest tore on kuulda kui on kuulda, et Eestist tehakse ka välismaal juttu ja seda loomulikult positiivsetest asjadest. Seoses piiride kaotamisega said ka ettevõtted oma tööstusi rajada teistesse riikidesse, kaasa arvatud Eestisse, mis tõi kaasa uusi töökoht aga samas ka konkurentsi. Nüüd pidid väiksemad ettevõtted rohkem vaeva nägema, et turul vastu pidada. Euroopa Liiduga liitumisel kaasnes ka suur hinnatõus, kus toiduainete ja muude kaupade hinnad tõusid. Eriti oli seda hinnatõusu kuulda suhkru pealt, kus Eestis olid liiga suured lao varud ja tänu sellele tuli riigil maksta suure trahve. See oli negatiivne asi. Seda hinnatõusu on mõjutanud euroopa inflatsioon. Eesti üritab ka jõuda samale tasemele selle inflatsiooniga mis on Euroopas. Ja seda selle pärast, et tahame üle minna ühisele rahale Eurole. Tänu sellele inflatsioonile on Eestis elu kallimaks läinud ja nüüd siis on palgad ka hakanud järgi tõusma, kuigi meil on veel suhteliselt väiksed
võimalik küsida. 25. Mis on bartertehing? Kirjelda – millal seda turunduses võiks kasutada. Bartertehing on otsetehing, kus kaupu või teenuseid vahetatakse raha kasutamata – tehakse vahetuskaupu. Bartertehinguid tehakse eelkõige majanduskriisi või kõrge inflatsiooni tingimustes. Samuti selliste partneritega kauplemisel, kellel puudub konverteeritav valuuta. 26. Loetele hinna tõstmise reegleid. 1. Informeeerige eelnevalt tarbijaid hinnatõusu põhjusest ja selle suurusest. Tegelikult tõske vähem hinda. 2. Hindu ei ole soovitav korraga, palju ja tihti tõsta. Mida suurem on hinnatõus, seda pikem on kohandumine. 3. Tehke panus hinnastruktuurile. Tõstke osade kaupade hindu ja teiste omi alandage. 4. Kui konkurendid tõstavad hindu, siis tõstke koos teistega samaaegselt ja natukene rohkem. 5. Diferentseerige hinnatõusu klientide osas. Püsiklientidele andke ajutist hinnasoodustust. 6
Joonis 4. Transpordiga seotud teenuste nõudluse ja pakkumise mudel (autori analüüs) Vaatluse alla võtsin 2005. aasta ning 2013.a. 2005.a oli hinnaindeksiks 100 ning 2013.a tõusis indeks pisut üle 160. Hinnaindeks muutus pisut üle 60ne ühiku. Ilma transpordita enam ei saa, eriti just tänapäeval, kus mängib rolli kiirenev elutempo. Minu arvates tõuseb nendest teguritest tingituna rahvastiku hulgas nõudlus, mis omakorda toob kauba pakkujate poolt kaasa hinnatõusu, et suuremat kasumit teenida. Lisaks hinnatõusule suureneb ka pakutav tasakaalu kogus. Siinkohal võib järeldada, et inimesed kasutavad transporditeenuseid olenemata hinnatõusust, sest neil on vaja liigelda. Sellest võib järeldada, et tegemist on normaalkaubaga ning mis on esmatarbekaup, kuna hinnatõus ei mõjuta ostetavate kaupade kogust (vt joonis 4). Transpordiga seotud teenused on täielikult mitteelastsed, kuna ilma nendeta ei saa hakkama.
lahest ja enamjaolt kasutatakse tuuleenergiat. Asutuse juhi Dieter Kerni sõnul sündis otsus keskust laiendada ka tänu riigi jahedale kliimale ja heale taristule. 4.Neste tõstis diislikütuse hinda ja langetas bensiini hinda Neste tõstis diislikütuse hinda ja langetas bensiini hinda 2 senti liitrilt. Bensiinihinna langus on tingitud ettevõtte teatel toote sisseostuhinna langusest. Diislikütuse hinnatõusu põhjuseks on aga eelmisel nädalal tanklatesse müügile jõudnud talvine toode, mis on hinnalt kallim. Peale hinnalangetust maksab bensiin 95 Neste jaamades 1,254 eurot liitrist, bensiin 98 maksab 1,294 eurot ja diislikütus 1,314 eurot liitrist. 5.Soome importis mullu 20 protsenti oma energiavajadusest Mullu kattis Soome elektritarbimisest sisetootmise abil 80 protsenti ja 20 protsendi ulatuses imporditi seda Põhjamaadest, Venemaalt ja Eestist.
erakond. Hakati vangistama poliitilisi liidreid, kõrgemaid sõjaväe- ja politseijuhte. 1941. Aastal 14.juunil toimunud massiküüditamise käigus viidi Eestist vägivaldselt välja üle 10 000 inimese. Naised, lapsed ja vanurid saadeti asumisele Siberisse, mehed aga vangilaagritesse, kus enamik neist hukkus. Majanduslikud: Majandusreformi nime all riigistati kõik eraettevõtted (pangad, tehased, kauplused, kohvikud jne ). Rahareforimi ja järsu hinnatõusu tulemusena langes elatustase, tekkis toidu- ja tarbeainete puudus. Ühiskondlikud: Likvideeriti isetegevuslikud seltsid, suleti ajalehti-ajakirju, hävitati mälestussambaid ja raamatuid. Katkestati igasugused välissidemed. Saksa okupatsioon Eestis: millal oli (aastaarvud), millega seoses see toimus, miks lõppes, kelle võimu alla Eesti seejärel läks (lk 124) Toimus 1941-1944. See toimus Saksa armee üldise rünnakuga Vene armee vastu. See lõppes Punaarmee uue vastrünnakuga Saksa vägedele
Seetõttu hakkasid paljud ameeriklased kergemeelselt uskuma, et raha teenimise ning rikastumise kõige lihtsamaks teeks on raha väärtpaberitesse paigutamine. Nii muutuski aktsiate ostmine ja müümine üle kogu Ameerika väga populaarseks. Samas aga inimesed ei teadvustanud enesele, et lähevad välja suurele riskile ja et nad võivad kõik oma säästud üleöö kaotada AKTSIATE NÕUDLUSE KASV AJAS PÕHJENDAMATULT ÜLES NENDE HINNA; järelikult ei olnud 1920. aastate hinnatõusu taga mitte niivõrd majanduslikud tegurid kuivõrd psühholoogilised faktorid. ,,Must neljapäev" sündmus, mis andis tõuke diktatuuride tekkeks 1929. aasta 24. oktoobril leidis New Yorgi fondibörsil aset aktsiahindade järsk langus. Ajaloos tuntakse seda päeva "musta neljapäeva" nime all; selle vahetuks tagajärjeks oli ülemaailmne majanduskriis, mis kiirendas demokraatia hukku ja rahvuslike diktatuuride teket kogu maailmas.
Tollimaks Sisseveetava koguse piiritlemine Tollimaks ei piiritle impordi kogust, see sõltub maailmaturu pakkumise ja hinna muutumisest. Kehtivusaeg Üldreeglina pole ajaliselt piiratud, on erandid: tärkava ja vananeva tootmisharu kaitseks. Mõju hinnale Muuta kaupade suhtelisi hindu, SÕE-s tõuseb hind maailmaturu hinnast tollimaksu võrra kõrgemale. Mõju tarbijale Maksavad kinni hinnatõusu võrreldes maailmaturu hinnaga. Mõju tootjale Saavad täiendavat kasumit (Joonisel a) Valitsuse osa Eelarvetulu tollimaksust (Joonisel c) Mõju rahvamajandusele Kaasneb puhas kaotus rahvamajandusele (Joonisel b+d) Välismaiste tootjate osa puudub Lõpetab kaubavahetuse Kulutoll Tollimaksu mõju avaldub täielikult ,,väikeses riigis", mis pole oma toimingutega võimeline mõjutama maailmaturu hindasid.
1. Linna kaks põhitunnust oli müür, linnaõigused 2. Tallinna linnale anti Lübecki linnaõigus 3.4. Rae 4 ülesannet oli: 1) kõrgeim kohtuvõim (pidid otsustama) 2) kaubanduse soodustamine 3) linna heakord ja heaolu hoidmine 4)linna kaitsmine 5.Sunnismaine pärisorjus - Töötajad e. talupojad olid müüdavad ja nad ei tohtinud ka oma alalt lahkuda. 6. Kuna hinnal oli tõus, pidi rohkem tootma ja taulipojad rohkem töötama Hinnatõusu ja mõisade arvu kasvuga tekkis suurema nõue talupoegade järele ja hakati talupoegi müüma ja ostma suurem koormus mõisades kohustustega talupoegadel raskemaks muutus eluolu talupoegadele. Sunnismaisusega hakati mõisasid ja talupoegi müüma ja ostma ja talupojad ise ei tohtinud nendelt aladelt lahkuda. 7. Adratalupojad olid talupojad, kelle põhiliseks tööks oli adramaa korras hoidmine, omasid ühte või mitut adrmaad 2) maavabad talupojad -
mõõdukal odavnemisel on kahjulik hoida sääste sularahana või madala intressimääraga hoiusena ning see soodustab investeerimist. Galopeeriva ja hüperinflatsiooni puhul on hinnatõus ulatuslikum kui roomava inflatsiooni korral. Samal ajal pole erinevatel autoritel üksmeelt selles osas, millise tasemega inflatsiooni lugeda ühe või teise liigi alla. Galopeerivale inflatsioonile on omane ka puhanguline iseloom, mille põhjuseks on hinnatõusu pidurdamiseks sageli rakendatavad administratiivsed meetmed näiteks hindade külmutamine teatud perioodiks. Samal ajal võib sel puhul majanduse üldise tasakaalustamatuse korral akumuleeruda ulatuslik liignõudlusest tingitud inflatsiooniline surve, mis adminisrtatiivsete meetmete kõrvaldamisel viib uue hinnatõusuni. Hüperinflatsiooni puhul peetakse samuti konktreetsest arvulisest väärtusest olulisemaks selle toimet majandusele. G
koguprodukt (SKP). SKP üldine rahvuslik tulu, mis sobib ÜK jõukuse mõõtmiseks. Kuna rahvaarv kõigub riigiti väga suuresti, siis tuleb tõepäease pildi saamiseks jagada kogu rahvuslik rikkus inimeste arvuga. Üksikisiku või perek.majanduslikku seisu ning perspektiie saab paremini analüüsida inflatsiooni ja elukalliduse abil. Majanduslikku arengut soosiv tegur on stabiilsus järjepidev poliitline kurss, vähemuutvad seadused, järjekindel rahapoliitika. Üldist hinnatõusu, millega kaasneb raha väärtuse vähenemine, nim.inflatsiooniks. inflatsiooni perioodil tõusevad tavaliselt palk jm.väljamaksed, kuid see ei paranda oluliselt toimetulekut. Maj.teadus väljendab naid suhteid, kasutades nominaaltulu ja reaaltulu. Nominaaltulu summa, mida inimene palgana saab. Reaaltulu summa, mille puhul arvestatakse inflatsioonimäära. Inimene säilitab oma ostujõu. Ostujõud ja reaaltulu tõusevad ainult juhul, kui sissetuleku kasv ületab kaupade hinna kasvu
See on aeg, kus isegi poliitikud on lihtsurelikud, kuid alati on ka erandeid, nt Savisaar, kes olenemata ilmast ja skandaalidest toob valimistelt oma 30 000 häält kindlasti ära. Nagu on John Glubb öelnud: ,,Riigimees mõtleb järgmisele põlvkonnale, poliitik järgmistele valimistele". Aktiviseerutakse nii erakondlikul kui ka individuaalsel tasandil erinevad reklaamlauseid kohtab nagu seeni pärast vihma, kes lubab emapensioni kasvu, kes riigi õigel teel hoidmist, kes hinnatõusu lõppu. Õnneks on seekordsed valimislubadused vähekenegi mõistlikumad eelmisest korrast, kui meie ,,oravad" lubasid jõudmist 5 rikkaima riigi hulka Euroopas, jõudsime aga 5 alkoholilembema riigi hulgas auväärsele 2. kohale. Meedia on nii minevikus ja tõenäoliselt ka tulevikus alati enne valimisi täidetud erineva propagandaga: skandaalidega, uudistega, erakondadevahelisest laimust ning ka lihtsalt rahvasaadikutega, kellele tehakse reklaami
· Afganistani sõda 1979-1989 o Breznevi ja ta kaastööliste mõte, sõjaväe juhid mõistsid mõtte hukka o Majandus kurnati välja · Johannes Paulus II valiti paavstiks 1978 o Poolakas!!! o Poola suur välisvõlg, tõsteti toidukaupade hinda o Poolas üsnapea rahutused o Peeti Ida-Euroopa murdekujuks o Vaba ametiühingu koondis ''Solidaarsus'' (ei allunud kommunistlikule parteile) Võitles tööliste eest ja hinnatõusu vastu Juht: L. Walesa (hiljem Poola president, enne elektrik) o Edward Gierek- PÜTP peasekretär 1970-1980 Üritas välislaenude abil Poola majandust elavdada, tulemuseks suur välisvõlg ja kaupade hinnatõus o Wojciech Jaruzelski pandi ametisse Giereki asemel PÜTP peasekretär 1981-1989 1989-1990 Poola president.
jooksva perioodi THI baasperioodi THI I = ------------------------------------------------------ * 100 jooksva perioodi THI · I = inflatsiooni määr SKP deflaator on hinnaindeks, mis mõõdab SKP komponentide keskmise hinna muutust baasperioodiga võrreldes. SKP deflaator = p1q1 : p0q1, kus q1 = jooksva perioodi kogused. Inflatsioonimäärast sõltuvalt eristatakse: 1) mõõdukat inflatsiooni hinnatõusu aastas väljendab ühekohaline arv; 2) galopeerivat inflatsiooni hinnatõusu aastas väljendab vähemalt kahekohaline arv; 3) hüperinflatsiooni inflatsioonimäär on üle 50% kuus. Nõudlusinflatsioon kujutab endast liiga suurest kogunõudlusest tingitud inflatsiooni. Nõudluse kiiret kasvu võivad tekitada nõudluspoolsed sokid, mis seisnevad nõudluse kiires muutumises seoses ootuste muutumisega; ringlusse suunatud raha massi kasv või
kui pangad vähendavad intressimäära, millega kaasneb laenude väljastamise kasv või kui indiviidid suurendavad oma kulutusi. Raha ringlusekiiruse kasv ei tekkida alati inflatsiooni, kuid kui kasv on ühiskonnas liiga suur, hüppeliselt suureneva nõudluse arvelt, on tagajärjeks inflatsioon. (Pettinger, Velocity of circulation and inflation 2013) Samuti on inflatsiooni tekkeks psühholoogiline tegur, kus indiviidid hakkavad ennustama tuleviku inflatsiooni määra. Eeldades kindlat hinnatõusu toodete ja teenuste puhul, proovivad isikud koheselt vajaminevaid tooteid tarbida,et hinnatõusu vältida. Selline käitumine suurendab nõudlust ja hinnatõusu turul, kus majandusringlusele kaasneb infltsioon, mis oleks kui „isetäituv ennustus“, kuid mille täpsemad mõõtmed on ettearvamatud ja ebastabiilsed. (Piana 2001) Samuti sotsiaalsete rühmade vaheline võistlus oma majanduslike huvide, eelkõige palga tõstmise, eest võib anda tõuke inflatsiooni tekkele
Milline saab olema televiisori hind Venetsueelas? Milline kogus tarbitakse selle hinna juures, kui palju sellest on toodetud Venetsueelas ja kui suur on import? Televiisori hind 150 dollarit Tarbitud kogus = 800000 Toodetud Venetsueelas = 100000 Import = 700000 3. Valitsus otsustab kaitsta oma riigi tootjaid kehtestades impordi kvoodi 300 tuhat televiisorit aastas. - Kui suureks kujuneb tarbimine? Tarbimine väheneb hinnatõusu tingimustes 800 000-lt 600 000-le - Kui kõrgeks tõuseb televiisori hind kvoodiga ? Kvoodi hind 250 - Kui palju maksavad tarbijad nüüd ostetud televiisorite eest rohkem võrreldes sama kogusega vabakaubanduse tingimustega? 250*600 000=150 000 000 150 000 000*600 000=90 000 000 - Kui suur on kvoodi ümberjaotav tulemus rahaliselt (st kodumaiste tootjate täiendav kasum)? 100*100 000+(100 000/2)=15 000 000
kaupade ja teenuste hinnataset) baasperioodiga võrreldes muutunud. 6. Millist mõju avaldab inflatsioon tarbijale? Inflatsioon ei mõjuta kõiki, vaid neid kes tarbivaid neid tooteid, millel hind on tõusnud, näiteks esmaabitarbed, neid enamasti kasutavad rohkem vanemad inimesed, ning nendele on mõju suurem. Inflatsioon võib mõne jaoks suureneda, mõne jaoks väheneda samal ajal. 7. Mis põhjustab hinnatõusu? Inflatsioon võib tekitada olukorra, kus nõudlus kasvab kiiremini kui tootmine. Tootmiskulude kasv põhjustab hinnatõusu, näiteks nafta hinnatõus maailmaturul tõstab ka meie bensiini hindu. 8. Millised on majanduspoliitika 4 peamist eesmärki? · Võitlus tööpuudusega · Hindade stabiliseerimine ehk võitlus inflatsiooniga · Kõrge ja püsiv majanduskasv · Õiglane sissetulekute jaotus 9. Mis on valuutakomitee? Millised on tema ülesanded?
2)tööstustoodangu tootjahinnaindeks (TTHI)-iseloomustab Eestis toodetud tööstustoodete hindade muutust ,hinnad ilma käibemaksuta. Ekspordihinnaindeks (EXHI)-iseloomustab Eestist välja veetavate kaupade hindade arengut. Impordihinnaindeks (IHI)-iseloomustab Eestisse sisse veetave kaupade hindade aregut. Inflatsiooni mõju tarbijale :Mõne majapidamise heaolu kasvab/kahaneb , tarbitakse vähem ostujõu langus, mõeldakse oste rohkem läbi. Hinnatõusu põhjused: nõudlus kasvab kiiremini kui tootmine, tootmiskulude kasv (nt Nafta hind maailmaturul tõuseb) majanduspoliitika eesmärgid: 1)kõrge tööhõive e võitlus tööpuudusega 2)hindade stabiilsus e võitlus inflatsiooniga 3)kõrge ja püsiv majanduskasv 4)Õiglane sisstulekute jaotus .Rahapoliitika-tegelb raha väärtuse säilitmaise tagamisega. Fiskaalpoliitika-riik püüab sellega toetada majanduse arengut ning vähendada tööpuudust.
· Ekspordihinnaindeks hinnaindeks, mis iseloomustab Eestist väljaveetavate ehk eksportkaupade hindade arengut. · Impordihinnaindeks -indeks, mis iseloomustab Eestisse sisseveetavate ehk importkaupade/teenuste hindade arengut. · Indikatiivne ostukorv THI arvutamise aluseks. Koosneb teatud, erineva osakaaluga tarbekaupadest ja kajastab keskmist tarbimist. · Inflatsiooni negatiivseks mõjuks : raha väärtuse ehk ostujõu langus · Hinnatõusu põhjused : Nõudlus kasvab kiiremini kui tootmine. Tootmiskulude kasv. · Rahapoliitika tegeleb raha väärtuse säilitamisega. · Valuutakommitee rahasüsteem , kus riigi keskpanga võimalused teostada rahapoliitikat on piiratud. · Fiskaalpoliitika riika püüab toetada majanduse arengut ja vähendada tööpuudust. · Maksukoormus näitab, kui suure osa sissetulekutest jaotab riik maksude abil ümber. · Käibemaks toote/teenuse lisandunud väärtuse maks.
Kristiina Kalbus, 12.b Kas eesti ühiskond on jätkusuutlik? Jätkusuutliku arengu puhul peaks rahuldatud saama praeguse põlvkonna vajadused ja ohtu ei tohi sellega seada tulevaste põlvkondade huve. Minu arvates, et ei suuda seda riik täielikult teha. Ma arvan, et Eesti ühiskond ei ole jätkusuutlik. Esiteks ei suuda Eesti valitsus rahuldada erinevate sotsiaalsete gruppide põhivajadusi. Nende soovidest püütakse kalduda kõrvale või siis püütakse neid väga minimaalselt täita. Rahva arvamusest poliitikud suurt ei hooli, neile läheb korda vaid see, mis neile kasu toob. Inimesi püütakse lõksu kõiksugu reklaamidega, aga kui on vaja midagi teha, siis suudetakse mõelda välja vabandusi, miks rahva soovi ei saa täita. Eesti rahvastiku olukord ei ole kiita. Eesti iive on negatiivne, see tähendab, et sündimus jääb alla suremusele ja rahvas on...
Mis mõjutab inflatsiooni: Kroon on seotud stabiilse raha, euro kaudu euroala madala inflatsiooniga. Eesti kaubavahetus toimub peamiselt Euroopa riikidega ja kui Euroopas on kaupade hinnatõus väike, siis tõusevad kaupade hinnad vähe ka meil. Teenuste hinna kujunemisel mängib olulist rolli tööjõu hind ehk palk. Kokkuvõttes mida rikkamaks saavad inimesed, seda kallimad on teenused. Kui tänavu on kiire hinnatõusu taga üha suurem tarbimissoov ja paremad palgad, siis 2008. aastal kergitavad inflatsiooni erinevad aktsiisimaksud.Seega kallinevad aktsiisitõusude tõttu nii toasoe kui elekter, samuti alkohol-tubakas, eriti aga mootorikütus. Tulevikuprognoosid: Eesti Panga asepresident Märten Ross on märkinud, et praeguses kiires inflatsioonis on paljuski süüdi teenuste hinna kiire kasv. Keskpanga andmeil on kaupade hinna
HINNA TÄHENDUS Olemus ja tähtsus Hind Hind on toote väärtus rahas väljendatuna, summa, mille eest ollakse valmis ostma või müüma. Vahetuskaup ehk bartertehingut nõutakse mingi toote vastu ja sel juhul on tegemist mitterahalise vahetusega. Hinna mõju firmale Hinnast oleneb kogutulem ja kasum. Kasumivõrrand: Kasum = Kogutulem Kogukulud Kasum = (hind x müügikogus) Kogukulud Hind tasakaalustab tootmisressursside nõudmise ja pakkumise ning tootmise tulemused. Hind on turundusmeetmestiku koostisosa, ainuke, millel on otsene mõju firma kasumile. Hinna roll on esmatähtis, kui temast algab meetmestiku kujundamine. Hinna roll on teisejärguline, kui kehtestatakse muudest meetmetest lähtuvalt (nt. intensiivsest turustamisest hinnaalandused, tippkvaliteediga kõrge hind). Turustus Tootjal on suurem kontroll hindade üle kui ta arendab välja tugeva brändi avab firmakauplusi Pakub teistele kanalilülidele piisavat vaheltkasu...
Euro tulek paratamatult suurendab inflatsiooni on selge, et kaupmehed, sh kinnisvaraomanikud, ümardavad vara maksumust ülespoole. Tänane 15 100 kr/m² (u 965 eurot) muutub ilmselt enamjaolt 999 euro peale. Muus osas euro tulek vaevalt otseselt mõjutab pigem on küsimus Eesti usaldusväärsuse kasvus ja seeläbi välisinvestorite suuremas huvis Eesti kinnisvara kui investeerimisobjekti vastu. Ilmselt turg euro ootuses ja pärast selle käibeletulekut mõnevõrra elavneb.[2] Järsku hinnatõusu tänavu ilmselt ei toimu. Oleme küll põhja läbinud/läbimas, kuid hirm nn rongist mahajäämise ees on siiski põhjendamatu majandus ei taastu üleöö, tööpuudus kahaneb visalt. Seega on hetkel väga hea aeg osta, kuid see aeg kõikide märkide järgi jätkub. 7 Müüa pole küll hetkel puhtrahaliselt kõige otstarbekam. Siiski on see tegevus väga õigustatud,
7 3. INFLATSIOON......................................................................................................... 8 3.1 Inflatsiooni mõõtmine.......................................................................................... 8 3.1.1 Ostukorv........................................................................................................8 3.2 Inflatsiooni mõju tarbijatele................................................................................. 9 3.3 Hinnatõusu põhjused............................................................................................9 ALLIKAD...................................................................................................................10 2 1. RIIGI MAJANDUSRESSURSID Ühiskonnas toimuvaid protsesse mõjutab sageli majanduse areng. Majanduse
Maksumuudatused aastal 2013 Ko o s ta s : P ille Me ip a lu Jälle on vahetunud aastanumber ja see on toonud kaasa mõned olulised muudatused meie igapäeva elus aastal 2013 Alko h o l Alkoholi aktsiis tõuseb 5 protsenti. Muudatus tagab ministeeriumi hinnangul alkoholi hinnatõusu samas tempos üldise hinnatõusuga, et alkoholi kättesaadavus ei suureneks. Eeldusel, et alkoholi omahind jääb samaks, tõuseb muudatuse tulemusena uuel aastal alkoholi toote hind keskmiselt 0,6 3 protsenti. Hinnanguliselt suurenevad alkoholiaktsiisi tõstmise tulemusena riigieelarve tulud 2013. aastal . Tubakas /tubakatooted Tubakaaktsiis tõuseb 6 protsenti. 2013. aastaks kavandatud sigarettide
JÄIK NÕUDLUS Täna maksab leib 1.- 10 ostjat 1.- x 10 = 10.- Homme maksab leib 1.50 Kõigest 8 ostjat 1,50 x 8 = 12.- SISSETULEK SUURENES, kuigi ostjate arv vähenes! ELASTNE NÕUDLUS Täna maksab karastusjook 1.- 10 ostjat 1.- x 10 = 10.- Homme maksab karastusjook 1.50 Kõigest 6 ostjat 1.50 x 6 = 9.- SISSETULEK VÄHENEB, sest mitte esmatrbekaubast on lihtsam loobuda ja ostjate arv väheneb NÕUDLUS Kogutulu = hind * müüdud kogus Peale hinnatõusu: Kogutulu väheneb elastne nõudlus Kogutulu kasvab jäik nõudlus Peale hinnalangust: Kogutulu väheneb jäik nõudlus Kogutulu kasvab elastne nõudlus Mõnede kaupade ja teenuste NÕUDLUS nõudlus on jäik seetõttu, et: Nad on hädavajalikud Raske leida asenduskaupu Suhteliselt odavad Ostmist on raske edasi lükata (kütus) Nõudluse muutused Nõudlus võib kasvada või
Siiski on viimastel aastatel veeteenuste hinnad märgatavalt suurenenud. 2011. aasta esitas Tallinna Vesi taas hinnataotlust, mis aga lükati tagasi. Eesti Vabariiki esindav Konkurentsiamet nägi sekkumise vajadust. Nende arvates oli 2001. aastal Tallinna linnavalitsuse poolt kehtestatud erastamise tingimused, mis reguleerisid ettevõtte poolt osutavate teenuste hinna kujundamist vastuolus Eesti õigusega. Konkurentsiameti väitel ei saa nad lepinguga määratud hinnatõusu kooskõlastada monopolidele hinnapiirangute kehtestamise seadusest tulenevate piirangute tõttu. Veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse hind peaks olema kulupõhine ja tagama tulukuse üksnes põhjendatud määras. Konkurentsiamet on seisukohal, et ASi Tallinna Vesi investeeritud varade tootlikkuse näitaja (18,1%) ei ole põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt on Tallinna Linnavalitsus ASile Tallinna Vesi hindade kooskõlastamisel aktsepteerinud põhjendamatult suurt
Sest kui kohalikud tegurid hakkavad koos majanduse jahtumisega inflatsiooni alandama (palgakasvu, sisemaise tarbimise ja kinnisvaraturu jahtumine), siis globaalsed tegurid suruvad hinnatasemeid ülespoole ning ei lase inflatsioonil vaibuda. Lisaks on nafta kõrge hind rõhumas mitmeid sektoreid - näiteks transpordisektor. Ning kuna bensiini hinnatõus mõjutab kaudselt väga paljusid sektoreid, siis tekib probleeme ka mujal - jahenvas majanduskeskkonnas on päris keeruline hinnatõusu tarbijale edasi anda. Juuli alguses toimunud aktsiisimäärade tõusud rahandusministeeriumi hinnangul aastase inflatsiooni kiirenemist kaasa ei too. Seda eelkõige põhjusel, et alkoholi aktsiisitõusu mõjuga samas suurusjärgus olev möödunudaastane soojuse käibemaksumäära tõusu mõju langeb juulikuust alates inflatsioonist välja, selgitas ministeerium. Hiljutine tubakatoodete aktsiiside tõstmine Euroopa Liidu miinimumtasemeni avaldub inflatsiooninäitajates aga vanade
mail 1919.a kehtestati aga mark ainukese maksevahendina. Raha ümbervahetamiseks anti aega 18 päeva. Margad püsisid käibel 1927. aastani. 1. jaanuaril 1928. aastal toimus uus rahareform. Eestis vahetati margad kroonide vastu vahetuskursiga 100 marka = 1 kroon. Kroonide kujundamiseks korraldati kavandite konkurss, mille võitis tuntud graafik Günther Reindorf. 1933. aastal seoses üldise majandussurutisega otsustas Riigikogu krooni 35% võrra devalveerida. Hinnatõusu kartuses puhkes rahva hulgas üleüldine paanika, kuid peatselt selgus, et devalveerimine oli aidanud kaasa Eesti majanduse väljumisele ülemaailmsest majanduskriisist ja soodustanud Eesti kaupade konkurentsivõimet maailmaturul. Järgmiseks oluliseks verstapostiks meie rahaajaloos oli Eesti ebaseaduslik liitmine Nõukogude Liiduga 1940. aastal ja rubla tagasitulek. Veidi aega olid rubla ja kroon kõrvuti käibel ja alates 1941
b. on juht- ja töötajaskonna esindajate rühmad, kes tegelevad töötajate kaebustega. c. peavad alluma juhtkonna otsustele kaebuste suhtes. d. on tööliste rühmad, kes pakuvad välja tööprobleemide lahendusi. _d__ 12. Miks on mõned inimesed vastu minimaalpalkade tõstmisele? a. Nad kardavad, et sellega võib kaasneda tööpuuduse suurenemine. b. See lisab ettevõtluskulusid. c. Minimaalpalkade tõus toob kaasa kõrgema hinnatõusu. d. Kõige ülaltoodu tõttu. 2 Junior Achievementi Arengufond
BCU3610 Mikroökonoomika (kaugõpe) Alustatud kolmapäev, 14. oktoober 2015, 20:37 Olek Valmis Lõpetatud kolmapäev, 14. oktoober 2015, 22:21 Aega kulus 1 tund 43 minutit Punktid 20,0/21,0 Hinne 9,5, maksimaalne: 10,0 (95%) Küsimus 1 Mida vähem on kaubal asendajaid, seda hinnaelastsem on tema nõudlus. Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Vali üks: Tõene Väär Hinnaelastsus väljendab nõutava koguse muutust, mis järgneb hinna muutusele. Üheks nõudluse elastsust mõjutavaks teguriks on asenduskaupade hulk. Mida rohkem ja mida lähedasemaid asenduskaupu saadaval on, seda suurem on antud kauba nõudluse hinnaelastsuse koefitsient. Teisisõnu mida vähem on kaubal asendajaid, se...
(muutus hinnas ei too kaasa muutust nõudluses) Muutus nõudluses/pakkumises: Tekitavad kõik tegurid PEALE HINNA. (tarbija ootused,sissetulek jne) 5) Nõudlust mõjutavad tegurid: · sissetulek (suurem sissetulek võimaldab teha suuremaid kulutusi) · teiste seotud hüviste hinnad (valitakse kõige odavam) · maitse eelistus · ootused (kui on oodata suuremat sissetulekut,või hinnatõusu,muutub nõudlus) · tarbijate arv turul (mida rohkem tarbijaid seda suuremaks kujunevad nõutavad kogused igal hinnatasemel) 6) Pakkumist mõjutavad tegurid · Hüvise valmistamiseks kuluvate ressursside hinnad (kui tooraine hind tõuseb,võib ettevõte tootmist vähendada ehk pakkuda) · Hüvise tootmistehnoloogia (parem tehnoloogia [vähem kulusid] võimaldab
on toimunud liikumine piki nõudluskõverat nõudluskõver on nihkunud nõudluse elastsus on muutunud Nõudluse struktuuri muutusena käsitletakse nõudluskõvera nihet, mis toob kaasa nõutava koguse muutumise seoses muutusega mõnes muus teguris peale hinna (näiteks tootmise kallinemine tooraine hinnatõusu, tööjõu kallinemise, mõne uue maksu kehtestamise vms tõttu). Küsimus 5 Kui kauba nõudluse hinnaelastsuse koe tsient on 2.5, siis hinna langus 2 kroonilt 1,80-le toob kaasa Valmis Hindepunkte 1.0/1.0 Valige üks või mitu: nõutava koguse kasvu 2,5% võrra nõutava koguse vähenemise 2,5% võrra
Varjatud infl.e allasurutud infl.korral hinnad ei muutu,kuid kaupade kvaliteet langeb Nõudlusinflatsioon. -on kogunõudluse mingi elemendi olulise suurenemise tagajärjel toimunud hinnataseme tõus. (liigne raha ringluses?alapakkumine?) Pakkumiseinflatsioon. -e kuluinflatsioon on hinnatõus,mida põhjustab kogupakkumise vähenemine Kogutoodang väheneb ja hinnatase tõuseb Majandusootuse inflatsioon -on seotud üksikisikute ja firmade käitumisega -kavandatakse kõrgemad hinnad hinnatõusu ootuses -tarbijad kulutavad rohkem ostudele kartes tulevast hinnatõusu
Hurt, P. Keres ja L. Kodula. Eesti rahatähti lausa reedeti, näidates televiisoris, kuidas neid põletatakse justkui küla jaanituld. Vähe sellest, et nö. Uus raha on tekitanud palju segadust, on see ka ebamugav. Ma ei ole kordagi kuulnud, et kellegile meeldiks see, et rahakott kallub"tonni", sest see on sente täis. Kuid raha ei ole ainuke asi mida meil enam pole. Ühtsele valuutale üleminek tõi endaga kaasa ka palju muid ebameeldivusi. Palganumber ei muutnud, kuid hinnatõusu on märgata igapäevaselt. Kõik kallineb hirmuärataval kombel. Kui kunagi sai saia poest 4 krooniga, siis nüüd võib hind ulatuda 0.79 sendini , mis teeks kroonides 12,4 krooni. Euro hinnad on petlikult väikesed, mis eksitab inimesi palju suuremaid summasi kulutama mõtlematult. Minu vaatanurgast ei ole väga suurt vahet Euroopa Liidul ja Nõukogude Liidul. Ei ole olemas Eesti Vabariiki on Eesti Euroopa Liidu osana. Loodan, et raha jääb vähesteks asjadeks, millest rahvas ilma jääb
töö on vägagi oluline kuid paljudes naabermaades saab palju suuremat ja sellele töökohale omast palka. Seetõttu mõlgutavad praegused EE töötajad mõtteid protestist seega peatuks meil mingiks ajaks energia kätte saamine. Ametiühingud nõuavad 6. detsembril algavatel läbirääkimistel Narva elektrijaamades umbes 40-protsendilist palgatõusu. Elektrihinna tõus Eesti Energia taotleb tuleva aasta märtsikuust hinnatõusu, mis kasvatab elektriarveid ligi veerandi võrra. Hinnatõusu peamiseks põhjuseks on põlevkivi hinna tõus ja elektri tootmise kallinemine Narva elektrijaamades. Kui sellele liita kavatsus tõsta elektri ülekandetasusid ligi viie protsendi võrra, samuti kasvavad kulutused rohelise elektri toetamiseks ja aktsiis, võib see kokkuvõttes tähendada umbes 23-protsendilist hinnatõusu. Kui liita kokku Eesti Energia ja riigi kavandatavad sammud, peaks elektri hind tõusma 1. jaanuarist 23 protsenti
Alati võib tekkida ettearvamatuid terviseprobleeme ning sellisel juhul on vaja külastada arsti või osta rohtusid. Üldiselt on paljud ravikulutused kaetud haigekassa poolt, kuid kui haigekassat pole või on vaja osta kalleid ravimeid, siis tuleb ravi ikkagi enda raha eest kinni maksta. Hindade tõus pole siiski ületanud palgatõusu. Seega on põllumajandus töötajate elukvaliteet paranenud. 2.Millised muutused teeksid oma pere tarbimiskultuuris arvestades hinnatõusu? Arvestades erinevate hindade, sealhulgas ka teenuste, hindade tõusu tuleks muuta meie perekonna tarbimisstruktuuris nii mõndagi. Kuigi tehtud on juba paar muudatust. Näiteks üritab ema alles hoida poest saadud tsekke, et oleks ülevaade, kuhu tegelikult raha kulutatakse. Peaks vähem tegema kulutusi, mida ei ole otseselt vaja. Üheks võimaluseks kulutusi kärpida on see, kui käiksime vähem väljas söömas. Üpris tihti juhtub lihtsalt laiskusest, et minnakse pubisse
kellegi tegevus mõju ülekandumine kolmandatele isikutele, puudub turg, keegi teeb kulutusi, negatiivsed ja positiivsed, valitsus. 17. Raha on maksevahend, mida saab vahetada kauba või teenuse vastu. Rahapoliitika on keskpanga tegevus. 18. Kommertspank äriasutus, mille eesmärk on koguda füüsilistelt juriidilistel isikutelt vaba raha ja anda see välja. Keskank- avalik-õiguse institutsioon, mille eesmärk on raha kontrollida 19. Inflatsioon väljendab üldist hinnatõusu ja sellega kaasnevat raha ostujõu langust. Deflatsioon väljendab hinnataseme langust ja sellega kaasnevat aha ostujõu tõusu. Devalveerimine on valuuta väärtuse vähendamine teiste rahaühikute suhtes. Revalveerimine on valuuta väärtuse tõstmine teiste rahaühikute suhtes. Liigid: Nõudlusinflatsioon on kogunõudluse mingi elemendi olulise suurenemise tagajärjel toimunud hinnataseme tõus. Pakkumisinflatsioon hinnatõus, mida põhjustab kogupakkumise
kellegi tegevus mõju ülekandumine kolmandatele isikutele, puudub turg, keegi teeb kulutusi, negatiivsed ja positiivsed, valitsus. 17. Raha on maksevahend, mida saab vahetada kauba või teenuse vastu. Rahapoliitika on keskpanga tegevus. 18. Kommertspank äriasutus, mille eesmärk on koguda füüsilistelt juriidilistel isikutelt vaba raha ja anda see välja. Keskank- avalik-õiguse institutsioon, mille eesmärk on raha kontrollida 19. Inflatsioon väljendab üldist hinnatõusu ja sellega kaasnevat raha ostujõu langust. Deflatsioon väljendab hinnataseme langust ja sellega kaasnevat aha ostujõu tõusu. Devalveerimine on valuuta väärtuse vähendamine teiste rahaühikute suhtes. Revalveerimine on valuuta väärtuse tõstmine teiste rahaühikute suhtes. Liigid: Nõudlusinflatsioon on kogunõudluse mingi elemendi olulise suurenemise tagajärjel toimunud hinnataseme tõus. Pakkumisinflatsioon hinnatõus, mida põhjustab kogupakkumise
kõrvalekalde puhul oleks võimalik endine olukord taastada 5. Maksebilansi tehingud, mille tulemuse raha voolab riigist välja on: a. deebetsisendid b. kreeditsisendid c. katteta tehingud d. sõltumatud sisendid 6. USA dollari kursi tõus: a. ei mõju Eestile, kuna Eesti kroon on seotud EUROga b. tagab USA kaupade hinnalanguse Eesti turul c. põhjustab USA kaupade hinnatõusu d. mõjub soodsalt USA kaupade maaletoojatele 7. Rahvusvahelises rahanduses kullastandard: a. näitab kullasisaldust kullas ja on kullaproovi etaloniks b. toimis rahvusvahelises valuutasüsteemis 19.sajandi keskpaigast kuni 1930. aastateni c. näitab minimaalset vajalikku kullavaru suurust keskpangas d. toimis rahvusvahelises valuutasüsteemis 19.sajandi keskpaigast kuni möödunud aastani 8. Kaubavahetuse defitsiit väheneb: a
c. Inflatsioonitempo on aeglustunud kuna Eestis on tehtud vajalikud struktuursed reformid. Seadusandlus on paigas ning igati toimiv. Samuti on riigi majanduslik olukord väga hea. 3) Naabri seisukoht, et reisimine Tongosse on täna märksa odavam kui see oli viis aastat tagasi on vale. Kui viis aastat tagasi sai ühe krooni eest 1000 tongat ja praegu saab ühe krooni eest 1500 tongad, siis see ei tähenda tingimata seda, et reisimine Tongos nüüd odavam on. Arvestama peab ka vahepealset hinnatõusu: meil tõusid hinnad 25 protsent, Tongos aga tõusid hinnad 100 protsenti. Näiteks, kui viis aastat tagasi maksis coca-cola Tongos 10 000 tongot ehk meie rahas 10 krooni, siis nüüd on coca-cola hind 17 500 tongot, mis teeb meie rahas 17 krooni ja 50 senti. Arvestades, et nüüd saame 1 krooni eest 1500 tongot ning 10 krooni eest 15 000 tongot ja coca-cola hind on 17 500 tongot, on meie jaoks on hind tõusnud 2500 tongot ehk 2 krooni ja 50 senti.
Question 10 Liiga suure in atsiooni korral peaks keskpank Complete Select one or more: Mark 1 out of 2 langetama diskontomäära tõstma kohustusliku reservi määra vähendama kogunõudlust kasutama ranget rahapoliitikat andma valitsusele laenu Vastavalt Fisheri vahetusvõrrandile tuleks hinnatõusu pidurdamiseks kasutada meetmeid, mis vähendavad raha pakkumist.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
