- 2008. aastal 28,7%. Euroopa Liidu riikide võrdluses oli Eurostati andmetel 2007. aastal palgalõhe Eestis 30,9%, mis on Euroopa Liidu suurim. See näitab, et ühiskonnas on ressursid naiste ja meeste vahel ebavõrdselt jagunenud. Miks on nii, et mehed ja naised niivõrd erinevat palka saavad? Miks on meeste palk ka siis naiste omast kõrgem, kui töökohustused mõlemal täpselt samalaadsed on? Arvan, et selle probleemile on olemas ka põhjendus - meestööjõudu lihtsalt hinnakse kõrgemalt, seda seepärast, et mehed on füüsiliselt võimekamad ja see tagabki neile eelise. Teiseks probleemseks valdkonnaks on küsimused seoses töökohtadega. Miks on nii, et pahatihti vaadatakse altkulmu mehele, kes lasteaias kasvatajana töötab? Heaks näiteks on dokfilmist ,,Tööl ja kodus ehk sooline võrdõiguslikkus Eestis" üles astunud Tartu Pääsupesa lasteaias töötav meeskasvataja Aigar Raudsepp. Ta toob filmis hästi näiteid selle kohta, kuidas
väljaspool organismi ja embrüote kultiveerumine sobivasse arengujärku. Embrüosiirdamine inimesel: Kasutatakse kahte meetodit : Ühel juhul viiakse spermid ja munarakud lihtsalt katseklaasis kokku. Teisel juhul-mikroinjektsiooni meeodil süstitakse sperm mikropipeti abil otse munarakku. Arenevat embrüot kasvatataske söötmel kuni moorula või blastotsüsti staadiumini ning siiratakse siis naise emakasse. Kordamisküsimused: 1. Hinnakse embrüosiirdamise meetodite kasutamise + ja põllumajandusloomadel. Parema kvaliteediga järglased ning rohkem järglasi. Hea transportimiseks. Kulukas meetod. 2. Miks on embrüosiirdamine suurendanud kaksikute sagedust? - Siirdatakse 2-3 embrüot. MÕISTED retsipient embrüo saaja Viljastamine in vitro organismiväline viljastamine IMETAJATE KLOONIMINE Embrüonaalkloonimine on loomuliku protsessi tehnoloogiline seisund. Teine kloonimisviis on
pildistatava objekti paksuse ja torupinge muutmisel, sellised ülesvõtteparameetrid, mille korral röntgenfilmi optiline tihedus ei muutuks rohkem kui 10% i. i. Konstantsustestide tehakse olemasolevate võimaluste piires regulaarselt, lubamatu on tööle asuda uue aparaadiga, millel testid on tegemata. Isikudosimeetria Meditsiinikiiritust kasutava personali kutsekiiritust hinnakse isikudosimeetriaga. Dooside suurust on vaja teada kiirgusohu hindamiseks. Dosimeetria põhineb kiirguse poolt aines põhjustatud füüsikaliste ja/või keemiliste muutuste kvantitatiivsel hindamisel. Mõõdetakse kas ekspositsiooni, mis siis arvutuslikult muudetakse doosiks, või neeldunud doosi. Mõõdetud doosid registreeritakse ja neid võrreldakse sarnasel kiirgustööl varem saadud doosidega. 1. 1. Kiirgustöötajate individuaaldoose mõõdetakse termoluminestsents-
annaabi.ee 
