"Eesti rahvastikupoliitika ülerahvastuvas maailmas"
Eestis on siiani kombeks viidata telisteIe üleminekumajandusega riikidele ning
öelda, et kas sünnib juurde. Ometi on rahvastikupoliitika sihipärane tegevus,
kuigi mitte otseselt juhitav, nagu poliitikutele tihti meeldib
näidata. Sündimata on jäänud üle 50 000 lapse, abiellujate arv on vähenenud.
Keskmine eluiga on jätkuvalt madal. Rahvastikuprotsessidega tegelevate
ametkondade ja valitsusametite tegevus on määratlemata ja omavahel
koordineerimata.
Kui riike hinnaata, siis mida vaesem riik, seda kõrgem iive. Kuid vaesuse kaudu
me iivet tõsta ei taha. Pigem tuleks pakkuda siinsele rahvale paremaid
elutingimusi, et peredesse kasvaksid terveid lapsi. Eestisse sünnib ikka
neljandiku jagu vähem lapsi kui juurdekasvuks tarvilik.
Eesti riik peaks olema oma rahvastiku suhtes rohkem hoolivam ja toetama
paresid. Peredele võiks riik maksta rohkem lasteraha mis aitaks paljusid peresid.
Riik võiks ka eakamaid elanike aidatama vähendama maksude koormust ja
annaabi.ee 
