SIGMUND FREUD
naljatekstist, kuivõrd funktsioonist ja kohast, mis ta hõivab inimese juures, kes seda nalja loeb, kuulab, edasi
annab. Tegeldakse anekdoodi kontekstiga ehk täpsemalt tegeldakse konteksti selle osaga, mis puudutab indiviidi
ning nalja mõju talle. Erinevate psühholoogiliste suundade esindajad, aga ka strukturalistid, kaasajal moodsad
antroposoofid jt. piiritlevad vaatlusalust veelgi ning käsitlevad rahvajutte sh nalju kui alateadvuslikke protsesse
ja hingeaparaadi väljendusi (Holbek 1993: 225). See on ka psühhoanalüütilise (nimetatud ka freudistlikuks)
meetodi põhialus.
Psühhoanalüütiline suund uurimismeetodina sai alguse selle sajandi algul psühhiaater Sigmund Freudi töödest.
Nii folkloori, kirjandusteoste kui kogu kultuuri põhjusi hakati otsima inimeste sisemaailmast. Meetod leiab
järgijaid tänapäevani, rahvajuttudest eriti nalja ja muinasjutuuurimises. Psühholoogid, psühhoterapeudid ning
annaabi.ee 
