Keelkonnad 10.klassi õpiku kokkuvõte
Aavik. Ta jätkas
keeleuuenduse propageerimist, kuigi uuenduslik keel ei levinud enam nii hoogsalt kui esimese
paarikümne a jooksul. Mõtles välja sellised sõnad nagu: roim, laup, tõik, sark,süüme,embama,
veenma jpt. Keeleuuendus muutis eesti kirjakeelt mitmekesisemaks.
Keelekorraldus 20.saj II poolel- hakkas taanduma murdeerinevusest tingitud varieerumine.
Nõukogude keelekorraldus oli range, tänapäevane keelehoole annab keelele hingasmisruumi.
Eesti keele murded-murdeliselt jag eesti kaheks suureks piirkonnaks : P-eesti ja L-eesti.
Nende murrete erinvused on nii suured, et neid võiks pidadada ka eri keelteks. Murderühmade
sees eristatakse traditsiooniliselt 8t peamurret: P-E mood rannikumurre, keskmurre, idamurre,
läänemurre ja saartemurre. L-E mood mulgi, tartu ja võru murre. Peamurded jag 107
kihelkondlikuks murrakuks. Suurem on eesti territooriumist on põhjamurretel ala.