V. See jäse tursub, tekib lümfödeem. Kui lümfiteed on lõhutud, ei saa kudedesse kogunev vesi normaalselt tagasi vereringesse liikuda. Normaalselt dreneerivad lümfisooned rakkuvahelist ruumi, vesi liigub lümfisoonte kaudu lümfijuhadesse, mis omakorda suubuvad rindkeres olevasse õõnesveen. 3) Kirjelda lühidalt vere transpordi funktsiooni. Transpordi funktsioon vere liikumine. Siin eristatakse veel sub-funktsioonid: 1. Hingamisfunktsioon viib hapniku kopsudest kudedesse ja süsihappegaasi kudedest kopsudesse. 2. Toitainelinefunktsioon transporteerib toitaineid koerakudesse. 3. Eritusfunktsioon ainevahetuse jäätmete eemaldamine kopsudesse ja neerudesse, kus need ained eritavad kehast välja. 4. Termoreguleerivfunktioon reguleerib kehatemperatuuri. 5. Regulatoorfunktsioon ühendab erinevaid elundeid ja süsteeme.
naaberroide servalt ja kinnitub naaberroide alumisele servale (langetavad roideid). VÄLJAHINGAMINE 3. Eesmine saaglihas, rinnalihas(käe ette toomine)(ROIETE PEAL)- algab 8 või 9 roidelt ja kinnitub abaluu mediaalsele servale. TEEB ÜLAJÄSEME PIKAKS. 4. Suur rinnalihas- algab rangluult, rinnakult ja kinnitub õlavarreluu suurele köbrukesele. ÕLAVARRE ETTEVIIMINE 5. Diafragma ehk vahelihas- on õhuke kõõluskese mille ümber lihased (hingamisfunktsioon) PEAMINE HINGAMISLIHAS, vahelihase kokkutõmbumisel on sissehingmine ja kui vahelihas lõtvub siis väljahingamine. KAELAIHASED 1. Rinnaku-rangluu-nibujätkelihas ehk peapööraja- (tõstab/langetab pead, pöörab pead vasakule/paremale). Algab rinnakupidemelt ja kinnitub oimuluu nibujätkele. ÕLAVÖÖTME LIHAS 1. Deltalihas –Algab rinnakult, õlanukilt ja abaluuharjalt ning kinnitub õlavarreluu köprusele. (eemaldab õlavart) 2
... Aparaadid ja tehnika on abivahendid!!!!! Seisundi hindamise lihtsaim viis on võrdlemine patsiendi varasema seisundiga, mis aga eeldab kõigilt kvaliteetset tööd meeskonnas. Mida jälgime patsiendil peale kirurgilist ravi Organismi vedelikusüsteemi seisundit ( janu, vaatlusega limaskestad nahk, diurees ja RR mõõtmine, organismist ebaloomulukult suurte vedelikukadude mõõtmine) Südame funktsiooni (pulsi sagedus, regulaarsus; RR mõõtmine) Hingamisfunktsioon ( vaatlusel huuled, nahk; hingamise sagedus mõõtmine; SpO2; arteriaalse või veeniveres O2 ja CO2 sisalduse mõõtmine- ASTRUP Mida jälgime patsiendil peale kirurgilist ravi Hinnang teadvusele Valu hindamine Opereeritud jäseme (-te) seisundit, haavade ja dreeni (-de) eritise hulka ja välimust Enamus jälgimisest on võimalik teostada hinnates seisundit võrreldes varasema seisundiga Meil ravil olevate haigete jaotus lähtudes ravitavast seisundist.
piirkonans 3) Täiskasvanu naha pindala on üle 2 ruutmeetri 2. Naha funktsioonid 1) Katte- ja kaitsefunktsioon Mehaaniline kaitse: Piiritleb sise-ja väliskeskkonda. kaitse mikroobide eest, informeerib ohu eest, naha paksenemine survepiirkondades Keemiline kaitse: Rasu kaitseb kuivamise eest, kaitsekehad limaskestadel ja sekreetides, melaniin kaitseb UV kiirjuge eest (toodab pruuni pigmenti UV kaitseks), higi osaleb termoregulatsioonis (pH 5,5) 2) Hingamisfunktsioon Imikutel Naha epiteelkiht on õhuke ja mõningane hapnikuvahetus toimub naha all olevates kapillaarides 3) Eritusfunktsioon Vee ja soolade eritus, jääkainete eritus eriolukordades 4) Ainevahetuslik funktsioon D-Vitamiini tootmine, nahaalune rasv kui energeetiline varu 5) Termoregulatsioon Sooja tootmine: Liikumisaparaadi aktiivne tegevus, mittetahteline lihaste tegevus Sooja kadu: Higistamine, Konduktsioon ära antav soojus Konvektsioon Õhuga ära antav soojus
Nahahalune kiht koosneb kollageensetest kiudude kimpudest mille vahel palju rasvakoerakke Ülessanne on varuaineid talletada ja külma eest kaitsta.Annab kehale iseloomuliku ilu. Inimese nahk uueneb umbes 28-35 päevaga. Naha Funktsioonid: 1.Katte ja kaitsefunktsioon- kaitseb tema all olevaid kudeisd ja organeid mehhanilise vigastustuste eest. Kaitseb ka mikroobide eest. Rasunäärmed kaitsevad naha kuivamise eest. 2.Hingamisfunktsioon-nahk hingab lapseeas rohkem kui täiskasvanu 3.Eritusfunktsioon- viiakse naha kaudu välja mingi osa jääkaineid(higistamine-l soolad, vesi) 4.Ainevahetuslik funktsioon energiavarud rasvkoes, d vitamiini toodab nahk. 5.Termoregulatsioon- Liigne soojus eraldatakse naha kaudu, kui külm, siis veresson aheneb. Naha tekised: Elundid, mis tekivad nahast: Küüned karvad näärmed Higinäärmed: 1
● MEHHAANILINE KAITSE - piiritleb sise- ja väliskk - kaitseb mikroobide eest - kaitseb muude kk tegurite eest - palju närvilõpmeid - informeerib ohust! - nahk pakseneb survepiirkondades ● KEEMILINE KAITSE - rasu - higi pH 5,5 - kaitsekehad limaskestadel ja sekreetides - melaniin - kaitse UV kiirguse eest - higistamine on termoregulatsioon! 2) Hingamisfunktsioon ● Mõningane hingamine, põhiliselt beebidel, oluline vastsündinutel, eriti enneaegsetel - üksnes naha kaudu ei saa inimene hingata. 12 3) Eritusfunktsioon ● Eritus pole naha põhifunktsioon ● Vee ja soolade eritus termoregulatsiooni käigus ● Naha kaudu eritab ööpäevas u 800g veeauru, mis on 2-3x suurem kopsude kaudu eralduvast veeaurust
õhupuudustunne, pindmine hingamine, köha, ragisevad helid sissehingamisel, mis kujunevad välja eri ajal. Haigus areneb edasi vaatamata sellele, et kokkupuudet asbestiga enam ei ole. Hingamisraskus, mis tekib alguses vaid füüsilisel pingutusel, häirib lõpuks kõigi igapäevategevuste puhul. Rasketel juhtudel võib haigus lõppeda surmaga. Asbestoosi diagnoositakse röntgeni- ja kompuutertomograafilise uuringu abil. Kopsufunktsiooni testiga tehakse kindlaks, kui palju hingamisfunktsioon on langenud. Lõplik diagnoos pannakse kopsubiopsia põhjal. Asbestoosi efektiivne ravi puudub. [3] 1.5.5. Mesotelioom Mesotelioom on harvaesinev kopsukelme- või kõhukelmekasvaja, mille tekke põhjuseks on peaaegu alati kokkupuude asbestiga. Sagedasem on mesotelioomi teke pleural, kõhukelme mesotelioom (peritoneaalmesotelioom) esineb üliharva. Sissehingatud asbestikiud võivad sattuda seedesüsteemi kahel viisil: 1) trahhea ja bronhide limakihile sattunult köhatatakse
4. PÕLETUSTÕBI ehk PÕLETUSHAIGUS Põletus põhjustab organismis mitmesuguse ulatusega muutusi. Pindmiste ja väikeste põletuste korral esinevad valu, halb enesetunne, kehatemperatuuri tõus. Laiaulatuslik põletus põhjustab organismis ainevahetuse tugeva kiirenemise: energia ja hapniku vajadus ning süsihappegaasi tootmine suurenevad, mille tulemusel vajab organism enam hapnikku ja toitaineid. Minutiventilatsioon võib seetõttu kahe- või kolmekordistuda, kuigi haige hingamisfunktsioon on normaalne. Südame minutimaht suureneb, haigel tekib tahhükardia. Kehatemperatuuri tõus on põletuse füsioloogiline protsess, kuivõrd liigset soojuskadu organismist tõkestatakse. Põletuse korral on rikutud naha loomulik kaitsefunktsioon ja haige muutub infektsioonile vastuvõtlikuks. Ulatusliku, intensiivravi vajava põletusega haigel nõrgeneb immuunreaktsioon ja see on otseses sõltuvuses põletuse suurusest.
13. Naha pindmist kihti nimetatakse epidermis ehk marrasnahka , selle all asub derma ehk pärisnahk 14. Nahaalune kiht/kude koosneb peamiselt kollageensete kiudude kimpudest, mille vahele jääb rohkesti rasvakoesagarikke. Ta kaitseb nahka mehhaaniliste vigastuste eest ning on ühtlasi varuainete talletuspaigaks ja kehale kaitseks külma vastu 15. Inimese naha uuenemine toimub 21-28 päevaga 16. Naha funktsioon 1) Katte- ja kaitsefunktsioon 2) Hingamisfunktsioon 3) Eritusfunktsioon 4) Ainevahetuslik funktsioon 5) Termoregulatsioon 17. Naha tekised on karvad, küüned, higi- ja rasunäärmed ning rinnanääre 18. Higinäärmed paiknevad pärisnaha sügavamas kihis ja alusnahas. 19. Apokriinsed higinäärmed esinevad nahas regionaalselt. Sekreet on valgurikas ja seetõttu iseloomuliku terava lõhnaga 20. Merokriinsed higinäärmed esinevad üle kogu keha. Nende tegevusel toimub suurel määral kehatemperatuuri reguleerimine 21
elektrood vasakule poole kaenlakeskjoonele rinnanibust veidi allapoole kardioversioon - piisavalt tugev elektriimpulss, mida kasutatakse siinusrütmi taastamiseks, kui on kiiresti vaja saavutada rütmi taastumine või eelnevad medikamentoossed meetodid ei osutunud edukaks või põhjustasid kõrvaltoimeid. KOOMA nimetatakse seisundit, kus patsient on nii sügava teadvushäirega, et teda pole võimalik äratada.Vabad hingamisteed ja hingamisfunktsioon Koomas haigel võib hingamine olla ebaefektiivne kahel põhjusel:1. hingamisteed on kinni vajunud, kuna patsient ei kontrolli oma lihastoonust, või on hingamisteed suletud võõrkehast (oksemassid, toidutükid, proteesid jms) 2. halvatud on hingamislihased või on kahjustunud hingamiskeskus, mistõttu puudub hingamine Igal koomas haigel tuleb määrata veresuhkru väärtus. Koomas patsiendi ülevaatusel tuleb tähelepanu pöörata
hüpertensioon 90-99 /140-159 Kerge hüpertensioon85-89/ 130-139 Kõrge normaalne 80-84 /120-129 Norm. vererõhk < 80 < 120 Optim. Vererõhk Kõrgenenud vererõhu korral teostatavad täiendavad uuringud. vererõhu 24 tunni monitooring, koormustest, vere ja uriini analüüsid, vajadusel neerude uuring Hingamiselundkond. Lapse- ja noorukiea hingamisfunktsiooni iseärasused. Lapseeas on hingamisfunktsioon oluliselt ebaökonoomsem kui täiskasvanutel. Põhjused:1. Väiksem hingamismaht 2. Kiirenenud hingamine. Noorukieas säilib sageli ebaökonoomne hingamistüüp – 1. Oskamatus kasutada hingamismahu suurendamiseks diafragmat 2. Oskamatus sügavalt välja hingata Peamised hingamissüsteemi uuringud.1. Küsitlus 2. Füüsikaline uuring 3. Spiromeetria 4. Röntgenuuring 5. Koormustestid koormusastma diagnoosimiseks 6. Maksimaalse hapnikutarbimise test koos maksimaalse ventilatsiooni
Kindel ül. Vereplasma 55% verest. Koosneb veest, lahustunud toitained. Rasvad lümfi. Vereplasma kaudu trasporditakse veres sinna kus organism neid kõige rohkem vajab. Hormoonid reguleerivad kogu organismi talitlusi ja reguleerivad organismis toimuvat. Trasporditakse erinevaid antikehi, mis tagavad meie organismis immuunsuse. Trasporditakse edasi muid aineid. Verel on 3 ül. 1. trantspordi funkts. Vereplasma, punased verelibled tähtis ül. Transpordivad organismis laiali hapnikku. ka. Hingamisfunktsioon (transport. Hapniku laiali). 2. miljöö- vere koostis võib muutuda, säilitada sisekeskkonda teatud kindlates piirk. Ei tohi ületada lubatuid piire. 3. kaitsefunkts. Kaks erinevat rühma. Esimesed täidavad vererakud e vereliistakud- verehüübimisfunkts( ei tekiks olukorda kus tekib tugev verekaotus), teist täidavad valgeverelibled, võitlus erinevate bakterite vastu, organismi immuunsuse tagamine. Veri ringleb organismis.
Nahk, termoregulatsioon 1 Naha funktsioonid Katte ja kaitsefunktsioon (Keemiline kaitse higi ja rasunäärmetega kaitseb näiteks nahka kuivammise eest, UV kiirguse eest, mikroobide eest, mehhaaniline kaitse kaitseb kõike mis naha alla jääb, seega tervet organismi igasuguste infektsioonide eest). Hingamisfunktsioon. Eritusfunktsioon (viiakse organismist välja väike osa jääkaineid). Ainevahetuslik funktsioon (Nahas leiduv karotiin on Dvitamiini eellaseks. Alusnaha rikkalik rasvkude on organismile energiadepooks). Termoregulatsioon Soojaga laienevad pärisnahas olevad veresooned, võimaldades suuremat soojuse äraandmist. Külmas need aga ahenevad. Soojuse äraandmise
Inimese motoorsed närvikiud võivad edastada kuni 2500 impulssi sekundis, sümpaatiline kiud aga ainult 500. Nahk, termoregulatsioon Naha funktsioonid- Katte- ja kaitsefunktsioon (Keemiline kaitse higi ja rasunäärmetega kaitseb näiteks nahka kuivammise eest, UV kiirguse eest, mikroobide eest, mehhaaniline kaitse kaitseb kõike mis naha alla jääb, seega tervet organismi igasuguste infektsioonide eest). Hingamisfunktsioon. Eritusfunktsioon (viiakse organismist välja väike osa jääkaineid). Ainevahetuslik funktsioon (Nahas leiduv karotiin on D-vitamiini eellaseks. Alusnaha rikkalik rasvkude on organismile energiadepooks). Termoregulatsioon- Soojaga laienevad pärisnahas olevad veresooned, võimaldades suuremat soojuse äraandmist. Külmas need aga ahenevad. Soojuse äraandmise mehhanismina tuleb vaadelda ka higistamist,Kõrgem termoregulatsiooni keskus paikneb hüpotaalamuses
Luid on üle 200 ja nad omakorda moodustavad umbes 15% meie kehamassist. Luude, lihaste, kõõluste ja sidemete peamised ülesanded Luud – passiivne liikumisfunktsiooni tagamine, organite tugi ja kaitse (rinnakorv, vaagen), keha tugi, keha kuju määramine, lihaste ja kõõluste paigalhoidmine, vereloome Lihased – tahtlikud liigutused (skeletilihased), automaatsed liigutused (silelihased), keha hoidmine, hingamisfunktsioon Kõõlused – lihaste ja luude ühendamine, luude omavaheline sidumine Sidemed – liigeste koos hoidmine ja tasakaalustamine 25 Luude ehitus Luude juures eristatakse järgmisi elemente: luuümbris, luu põhikude, luuüdi, kõhrkate (liigese osas), luu otsad (epifüüs), luu keskosa (diafüüs), kasvuplaat (noorukil). Luuümbris (periost) katab luid, välja arvatud liigesepinnad